üht ja teist

2006-12-30T22:25:00.000+02:00

Edaspidi elan siin: yhtjateist.wordpress.com. Ilus oli, aga otsa sai see Bloggeri-elu.

2006-12-22T08:33:00.000+02:00

Teatan avalikult, et sain salasõbra kingituse kätte. :) Ja veel missuguse kingituse!

Pika bordoopunase salli, mille otstesse on sisse kootud Halliste kassikäpakiri. Säherduse igatepidi täiesti minuliku.

Lisaks leidus seal kaks tokki meresinist Jili - raudselt lähevad loosi, ma ei tea ainult veel, kelle jaoks (kahtlustan, et koon neist midagi endale, sest see on absoluutselt minu värv), imehea lõhnaga seep, J jaoks üllatusmuna - millega poiss väga rahule jäi, õieti selle sees peitunud viikingiga - ja kT jaoks kolm väikest vilditud kaktust. :D Võin Sind rahustada, sõber Sala: kT huumorimeel on hea ning talle meeldisid need väga. :) Ainult et J anastas need kohemaid ühes armsa vilditud päkapikuga ja need kaunistavad nüüd tema öölauda.

Peale kõige muu oli pakis veel kotike "Oravakese" komme (kuis siis muidu ;) ) ja kassidele meelehead. Kuna nad need pakikesed une pealt ka ära tunnevad, pidid nad mind pikali jooksma, kui toidukausside juurde sööstsid. Ise olid just veidi aja eest söömise lõpetanud. Õgardid nihukesed.

Nii et veelkord suurimad tänud, sõber Sala! Nüüd jääb vaid üle välja peilida, kes Sa oled. :)

Ilusaid jõule!

Edit: Ma natukene kahtlustasin kah, et sõber Sala on Heidi - aga päris kindel veel ei olnud. Nüüd olen. :)

2006-12-14T09:45:00.000+02:00

No nii. Homme pääsen linna, siis saan ka SKS-i posti panna.

Aga ma põen. Tõsiselt. Sest kui käsitööd hästi oskav inimene ütleb mu idee kohta, et see on lihtne ja tavaline (ei, täiesti teadmatult, lihtsalt kogemata kehtis tema jutt ka minu kingiidee kohta), siis tekib mul tahtmine urgu pugeda. Mis teha, kui ma kord juba selline olen.

No nii, nüüd on mu masendus ka siia sisse murdnud. Ahh.

2006-12-13T07:18:00.000+02:00

Täna on luutsinapäev ja kedrata ning kududa ei tohi. Tore. :P

Tegelikult huvitab mind, miks ei tohi ja mis siis juhtub, kui ikka kootakse, aga selle kohta pole seletust kusagil.

SKS-iga on lood niimoodi, et asi on valmis, aga posti panna saan ma selle siis, kui poiss terveks saab. Sest päkapikud tahavad kah veel ühtteist nahistada, aga kussa, kui ma sunnismaine olen.

2006-12-10T14:12:00.000+02:00

Via AngelSan leidsin bloogi, kuhu kennik agar tütarlaps on kokku korjanud lingid tasuta tikkimismustritele. Huh.

2006-12-06T19:14:00.000+02:00

Kullaketrajatest leidsin uue veebipoe aadressi: www.hobidisain.ee.

Oijee, muud ma ei ütle. Eriti tikkimise kohta. :)

Muuseas on täna nigulapäev.

2006-12-06T13:20:00.000+02:00

Käes! Käes! Raamatud on käes!

Ma ei oska öeldagi, kui rahul ma olen, ausalt. Kõigi kolmega. Kõige rohkem meeldib mulle see, et mõlemas kuduraamatus on ka mustrijoonised. Kudumine on tore asi, aga mulle meeldib, kui on puust ja punaseks ette tehtud, mitte et ma pean sõrmega rida ajama ja mõistatama, mis miski on. Sest proff kuduja ma ei ole ja seepärast ei tea ka laksust kõiki lühendeid.

Kuduraamatud niisiis olid Elsebeth Lavoldi Viking Patterns for Knitting ja Pam Alleni Scarf Style, muust vallast aga Gina Marioni Classic Hardanger.

Selle viimasega olen ka kohutavalt rahul. On põhjalik õpetus (mida mul hardangertikandi fännina väga vaja on, sest imetlenud olen ma seda stiili, aga teha pole veel proovinud) ja kuhjaga ideid.

Suurepärane.

Lisaks nägin ka Jutupauna väikese ilmakodaniku ära. Maru armas poiss. :)

Aitäh veelkord, Jutupaun!

2006-12-04T11:42:00.000+02:00

Ülevaade vahepeal toimunust:

Laupäeval sai siis Tartus käidud ja sealse rahvaga vaikselt juba saabuvaid jõule tähistatud. Tore oli. Päris tõesti. Naljakas ka - kohalikele kudukoosolekutele ma kunagi ei jõua, aga Tartu kuduseltskonnaga olen jo kaks korda kohtunud. :) Mis sa teed ära.

Eile juhtusin vaatama MTV3-e saadet T.i.l.a., kus näidati kunstnik Kate Carlyle'i vaimustavaid serviise. Siin on temast natuke juttu ka. Ta teeb ikka imelisi asju.

SKS on lõpusirgel. Nagu ka Roosihaldjas.

Ja muud kasulikku ei midagi. See madal ja hall taevas mõjub mulle kuidagi pärssivalt. Ohjah.

Lugemiseni.

2006-11-17T10:44:00.000+02:00

Kogu progressiivne käsitöölis- ja muu elanikkond on ilmselt Mardilaadal, aga... Jah, looda sa. Ma'p ole kuhugi saand.

Vaatame homme.

Muudest tegemistest... edenevad küll. Roosihaldjast siinkohal pildike ka (jube vilets kvaliteet, aga paremat pole praegu võtta; lambivalgel telefoniga tehtud, noh). SKS-ist niipalju, et see ka edeneb - nii umbes 30% on valmis. Pilti loomulikult ei näita. Praegu.

Ja ongi kõik.

Et kas panna kvaliteetseid pilte või üldse mitte panna? Njah. Keeruline küsimus. Ilma piltideta käsitööbloog on kah nagu igavavõitu ju. Vist.

Mulle tundub.

2006-11-08T08:08:00.000+02:00

Sina jeerum, sina jeerum. Issand, ma ei julge enam Mustikasse lõngagi ostma minna. Äkki saab paragrahvi kaela? :P

2006-11-06T21:09:00.000+02:00

Vaheraport: fotokas on endiselt katik, seepärast pilte ei ole. Roosihaldjas edeneb. Täna ostsin endale - endale! - kindalõnga: Novita Neliraita (roosades toonides) ja kampsilõnga J-le: Seitsemän Veljesta Moniraita. Puht sportlisest huvist, et näha, mis välja tuleb, sest ma pole varem triibulõngu kasutanud.

"Käsitöö" sain ka täna kätte. Mis mulle meeldis? Senilltehnika. Vilditud asjakesed. Pliiatsikännud. Tikandid. Mulle meeldib, et on võetud vaevaks arhailisi kujundeid seletada.

Salasõbra projekti jaoks on kah lõngad olemas, aga mis nimelt, seda ma veel ei ütle.

Lugemiseni.

2006-11-02T07:02:00.000+02:00

Vaatasin praegu Annie's Atticu tänase päeva freebie't ja korraga tekkis tahtmine nukuriideid meisterdada. Ainus häda see, et pole nukku. Plikapõlveaegsed tibinad said kõik täditütrele antud ja uusi pole muretsenud (J-l üks pisike tegelikult on - ta ristis selle esialgu Viktoriaks, aga viimasel ajal reageerib see nimele Greete, ikka lasteaialemmiku järgi, eksole - aga see on nii tilluke, et ma pole võimeline nii väikseid asju nikerdama).

Mine või poodi nukku ostma. :P :)

Hilisematele lugejatele: päevamustriks oli õhkõrn heegeldet uduloor, millega teie lemmiknukk saaks pidulikule vastuvõtule minna.

2006-10-31T12:21:00.000+02:00

Ikka nii: kui ma olen kindlalt otsustanud kuhugi minna, siis jääb ettevõtmine hoopis ära. Aga kui nüüd arutleda nagu piimamees Tevje, siis teisest küljest jällegi tunnen ka väikest kergendust. Ma lihtsalt ei ole praegu konditsioonis. Aga teisest küljest jällegi oleks see ehk väikeseks vahelduseks olnud. Aga teisest küljest jällegi saan selle aja... mh, millegi muu peale kulutada. Näiteks jalutan. Kui ilm lubab.

Ja ei mingit "teisest küljest".

Roosihaldjas edeneb, aga pilti pole esialgu näidata.

Salasõbra projekt on esialgu ootel (ootab vanaonu pärandust, junõu), aga kindlalt elu ja tervise juures. :)

Lugemiseni.

2006-10-25T17:36:00.000+03:00

Juhtusin praegu kalendrisse vaatama ja avastasin üllatusega, et Anu Raua meistriklass toimub juba järgmisel reedel. Kui nüüd seda ka teaks, mis kell buss väljub. Ega's midagi - uurime järele. :)

See on ka hea uudis - koha poolest. Enne toimus see meie jaoks ikka väga kaugel ja sinna minek oli üsna piinarikas tegevus, poiss oli kohale jõudes juba väsinud ja palju sa joriseva jõmmi kõrvalt ikka vaatad, eksole. Aga minna tahaks ju hirmsasti.

Mis muusse puutub, siis on mul praegu mingi sügisene uim kallal, juba mitu päeva pole ei vardaid, heegel- ega tikkimisnõela näppu võtnud. Ei tule vaimu peale, noh.

Ah jaa - päris huvitav oleks teada, kas seal Viljandimaal ka mõnd tuttavat nägu silmata saab? Igatahes ma hoian pöialt, et seekord miski jama mu plaane ei rikuks ja ma sinna ikka jõuaksin.

2006-10-23T18:16:00.000+03:00

Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.

Allikas: Berta.

Vaat siis. Tuleb kiirustada. :)

Tegelikult tahtsin kirjutada sellest, et juba ammu lubasin poolnaljatamisi siia saalomoni sõlme tegemise õpetuse üles riputada, aga seni on see ikka tegemata, sest fotokast ei ole saanud laenata. Nüüdseks on mul kuri kahtlus naha vahel, et kõigil on see nipp juba niigi selge. Eks ma vaata. Kui fotoka saan.

Ja oma järjekordse lillehaldja sain kah viimaks kätte. Sihuke tunne oli küll, et see vaeseke pidi Inglismaalt jala kohale kooberdama, sest tema tulek võttis ikka oma kuu aega (tavaliselt pudeneb juba teise nädala algul mu postkasti teade, et vaja postile minna).

...

Njah. Sihuke... uimasevõitu jutt tuli, rohkem vist kirjutamise pärast kirjutatud või nii. Eksju.

Lugemiseni.

2006-10-20T00:17:00.000+03:00

*piilub ehmunult ümber nurga

Kas ma olen jälle millegagi hakkama saanud, et nii ebatavaliselt palju külastusi?

2006-10-18T15:29:00.000+03:00

Ma pean ära mainima, et minu tavapäraselt üsna maalähedasse ja ettekujutusvõimetusse ajju tekkis veel üks idee. Nüüd siis jääme natukeseks ootama, laseme asjal settida ja siis hakkame kaaluma. Et kumba ma rohkem teostada tahan. Õnneks pole ma vist ainus, kes ideetasandilt veel edasi pole jõudnud. Liiatigi olen ma'gi seda meelt, et kui jõuluks kätte, siis jõuluks kätte. Kaks kuud on veel aega ka. Mis muidugi ei tähenda, et kingitegu viimasele minutile võiks jätta. Ülejala tehtud asi pole väärt asi, ma olen seda juba kribanud vist.

Aga lisanikerdistega see-eest olen juba algust teinud. :)

2006-10-18T11:56:00.000+03:00

Vahepeal pole suurt midagi toimunud peale järjekordse õlasalli (ikka saalomoni sõlmed, kuis muidu) edenemise õhtuse telekaesise projektina. Sellegipoolest võin uhkusega väita, et 200 meetrit Novita Pop'i ära heegeldada ühe õhtuga pole asi ega midagi. Seekord siis teen enese jaoks, et oleks, mida kodus mõnusalt ümber võtta. Kunagises meeltesegadushoos sai ostetud neli tokki mainit lõnga, sihukest naljakalt piimakohvi karva. Nüüd vaatasin, et seisab mõttetult, teeks sellega siis midagi kasulikku. Nii imelik värv ta kah ei ole, et külade juuresolekul ei julgeks välja võtta. Ainult et ma ei mõista mitte, mis ajendil see kunagi ostetud sai. Ilmselt olin pilves. Lõngasõltuvus, mis teha.

Aga muidu täiendasin oma mulineede varu. Õnneks polnud palju vaja, sest olen ikka püüdnud oma tagavaral silma peal hoida ja üles tähendanud, mis olemas on. Igatahes peab tasapisi juba jõuludele mõtlema hakkama. J juba eile teatas, et tema ei jõua seda päkapikutamise aega ära oodata. Ohjah.

2006-10-15T10:17:00.000+03:00

Tuhlasin natuke ühes venekeelses foorumis ja leidsin sealt Kreiniku tasuta ideede lehekülje. Meisterdamist igaks elujuhtumiks.

Siin veel lehekülg erinevate tegijate tasuta mustreid.

Lisa: lillehaldjate kollektsiooni täiendasin õunapuu, silla ja - üllatus-üllatus (minu jaoks, muidugi, kes ma arvasin, et seda pole tikitavaks tehtud, sest näinud ei olnud ma seda mitte kusagil) - rukkilillega. Tulemas on veel roos. Ainult et millegipärast muudavad nad viimasel ajal tihti piltide disaini, uuem aga ei pruugi alati parem olla. Vanema disainiga pildid meeldivad mulle rohkem. Maitse asi.

2006-10-11T12:08:00.000+03:00

Kaupsis on segased päevad - osturalli või -möll või misiganes. Tavaliselt hoian ma sihukestest kohtadest sellisel ajal eemale, aga seekord olin sunnitud minema, sest poisile oli kiiresti T-särki vaja. No see selleks. Igatahes veendusin täna jälle, et igasuguse vaimustusega kaasa minna ei ole eriti hea mõte. Sest seal olid kuhjas saalomonisõlmerätid ja -sallid. Kärtsoranžid. Sinised. Kollased. Jne.

Aga mulle see tehnika meeldib. Pealegi on omatehtud asi ikkagi omatehtud asi.

Ja küsimus selle kohta, kas kirjutatakse "Salomoni sõlm" või "saalomoni sõlm", vaevab mind endiselt. Pidage seda professionaalseks kretinismiks, kui tahate.

Isiklikult pooldan teist varianti.

2006-10-10T12:01:00.000+03:00

Olemas: idee

Mida pole, seda pole: lõngad; aeg.

Api.

2006-10-07T21:53:00.000+03:00

Valmis järjekordne õlasall, aga kuna korralikku fotokat pole, siis pilt on vilets ja ebaadekvaatne. Vabandan. Modelliks kallis Toriseja.

Infoks niipalju, et lõng oli Bergere de France'i Celtic, valge. Heegelnõel nr 6, kulu 4 ja 1/4 tokki rätile, 1 ja 3/4 narmastele. Mõõtmed: diagonaal 160 cm, üks külg 110 cm.

Üldiselt on mõõtmistulemused vaieldavad - see sõltub sellest, kui tugevalt sall sirgu vedada.

2006-10-03T11:17:00.000+03:00

Anniki on oma kingiga ühele poole saanud ja küllap leidub neid juba teisigi, aga mina ei ole jõudnud veel sellele mõtlemagi hakata. Ideid on jah, aga need on sihukesed välgatused alles, ei midagi konkreetset. Liiatigi on ka minu salasõber ilma bloogita, miska temast sotti saamine on natuke kõvem pähkel.

Loodame, et ma pole viimane-hapupiimane. :) Ja üleüldse, selle asemel, et siin lobiseda, peaksin hoopis tööd tegema, et saaks raamatu tähtajaks kirjastusele üle anda, siis ma ei ole ka. Viimane-hapupiimane, ma mõtlen.

Ainult üks asi veel: saalomoni sõlm on kujunemas minu tutvusringkonna hitiks. Ees ootab veel ühe õlasalli heegeldamine. Ja mine isahane tea, mitu neid veel teha tuleb.

Huh.

2006-09-28T12:00:00.000+03:00

Valmis.

Note to self: tihedamad narmad on ilusamad. Selle arvelt jäi küll see rätt väiksem, aga sai kenam.

Edit: Pärast ematehniku pahandamist lisan juurde: lõng Nalle Colori, 150 grammi, heegelnõel 3,5; heegeldatud 48 rida - siis jäi parasjagu nii palju lõnga üle, et sain igasse auku narmad. E õlasallile sai 52 rida ja talle jätkus narmaid üle ühe augu.

Oleneb muidugi, kui pikad narmad teha. Mina kasutasin hädapärast vahendit - võtsin E. Niidu "Pille-Riini" külitsi ette ja kerisin lõnga parajalt pingutades sinna ümber, nii et lõnga andis suurema vaevata lükata. Siis lõikasin ühest otsast lahti ja oligi valmis. Narmaid kulus 95(auku)x4(lõngajuppi)=380(lõngajuppi) , aga see on juba maitseküsimus.

Eksole.

Veelkord edit: narmasteta serva (elik kui asi ruuduna ette kujutada, siis diagonaali) pikkus on 143 cm, narmastega serva (elik ühe külje) pikkus on 97 cm, kokku siis 2x97=194 cm. Nii enam-vähem.

Huh. Nüüd vist sai kõik. :)

2006-09-27T22:03:00.000+03:00

Kommentaaridele - kui neid on - vastan. Pilte - kui neid on - riputan üles. Aga muidu on

PAUS.

2006-09-27T13:50:00.000+03:00

Mul tekkis korraga küsimus, mille ma püüan siin nii hästi-halvasti, kui suudan, üles tähendada.

Milline käsitöö liik on asjalike inimeste ja milline niisama ajaveetjate ala? Kas soki-kampsuni-kindakuduja on tubli ja teeb tänuväärset tööd (nii see ju ongi), aga linikukeste heegeldaja-tikkija oleks nagu aadlipreilide instituudi kasvandik, kel polegi targemat teha kui akna all unistada?

Minu poolest pidage seda, milleks tahate, totraks solvumiseks või kasvõi minu isiklikuks alaväärsuskompleksiks, aga ma sain kurjaks.

Mul on väga kahju, aga nii see on.

2006-09-26T11:51:00.000+03:00

Tegelikult peaks endast ka natuke lähemalt kirjutama, nagu Aet ja Heidi juba on teinud.

Niisiis.

Mul on tegelikult kaks joppi - õhem tumesinine ja paksem vanaroosa. Ilmselt eelistan aksessuaaride jaoks vanaroosat joppi. Ankeedis ma küll kirjutasin, et ma roosat värvi ei armasta, aga see kehtib sihukese tite- või ka Barbie-roosa kohta. See ajab mul külmajudinad üle selja. Aga mahe vanaroosa meeldib küll.

Kuna ma olen SUUR, siis kahjuks ei sobi mulle midagi väikest ega kitsast. Ses mõttes ei ole Sul, kulla Salasõber, minuga vedanud. :P

Seda ma ka ei kirjutanud, et akrüül mulle ei istu. :(

Maitse-eelistuse poolest paduromantik (pikad lehvivad kleidid, kübarad - kuigi ma ise neid ei kanna, mütsigi kannan vaid väga külma ilmaga - roosid, klassikaline muusika...), kuid olude sunnil toekas teksad-seljakott-tädi. Rahvuslikud motiivid on väga meeltmööda. Väikesest ekstravagantsusest ja kergest kunstipärasest kiiksust ei ütle kah ära.

Ah, olgu. Tegelikult on see vabalt valida, kas sinise või vanaroosa jopi juurde.

Ole lahke. :)

2006-09-26T08:32:00.000+03:00

Esimesel pildil olev siidpaelakihjake pärineb Asjakeselt, kellega ma tegelikult juba eile hommikul Viru keskuses kokku sain. Esmasteks katsetusteks piisab täiesti. Nüüd ootab see peotäis triikimist ja rullile kerimist (parim selleks on ilmselt fooliumirulli papist südamik - sinna mahub päris mitu paela kõrvuti). Ainult et katsetused ise peavad natuke ootama, sest aega napib.

Napib sellepärast, et eile sain meili selle inimese andmetega, kellele ma päkapikku mängin. :) Sooja kingituse raames ikka. Ideed juba siplevad, aga... Enne on vaja Ä kingitus ära lõpetada ja raamat samuti. Õigemini küll vastupidi - töö ikka ennekõike, eksole.

Alumisel pildil aga on vahepeal omandatud täiendused kollektsiooni(de)le. Lillehaldjad teadagi, aga viimasel ajal on mul tekkinud ka üha süvenev nõrkus Margaret Sherry loomade - eriti kasside - vastu.

Ma parem ei hakka kokku arvestama, kui palju mul aega läheks, et need kõik valmis tikkida.

Resümee: igal juhul on, mida oodata. :)

2006-09-24T19:24:00.000+03:00

Siin siis E õlasall; pilt sai udune, aga kuna E salli kaasa võttis, ei saa asja enam parandada kahjuks. :(

Natuke lähemalt ka:

Ja siin uue salli algus; see läheb kingituseks:

Lõng, nagu öeldud, on Nalle Colori, heegelnõel 3,5.

2006-09-23T08:41:00.000+03:00

Niisiis sai mu õlarätt valmis. Eile telekast teadlaste ööd jälgides meisterdasin narmad ka külge. Päris kena asjake tuli välja. Kuigi ma tavaliselt igasugu vaimustuslainetega kaasa ei lähe - nimelt sellepärast - tegin ma seda nüüd ometi. Vabanduseks see, et saalomoni sõlm edeneb mis kole ja lõpptulemus on silmale ikka väga ilus vaadata. Lisaks veel see ka, et pealtnäha on tegu kole keerulise võttega, mis omakorda laseb tähtsat nägu teha ja kohmata, et "Eh, polnud siin midagi keerulist." :P :)

Aga mis teadlaste öösse puutub, siis oli see minu meelest mõnus jälgida. Pealegi nägin seal üle pika aja klassivend Arnoldit. Omamoodi naljakas ja kummaline, kuidas mõnel inimesel õnnestub läbi elu kogu aeg ühesuguseks jääda. Ainult halliks oli ta läinud ja kogu poolest soliidsemaks muutunud. :)

Aga see on juba käsitööväline jutt.

Pilti rätikust näete siis, kui ma selle pildi tehtud saan. Muidugi juhul, kui mul see veel alles juhtub olema. Rätt ikka, mitte pilt.

2006-09-18T18:24:00.000+03:00

Tänane saak: kaks tokki Nalle Colori't - "mets" (mis tegelikkuses on oluliselt rohelisem kui pildil) ja "vihmane taevas". Milleks muuks kui õlasalliks ikka. Kombineerin seda tolle samblarohelisega. Või teen hoopis uue salli. Eks näis. Sest vajalikku lõnga ma otse loomulikult ei leidnud kusagilt. Ohjah.

Ja sinine on muidugi mulle endale. Sinist värvi ei ole kunagi liiga palju. Eriti indigosinist. Ja türkiissinist. Ja kollast ka, aga see kahjuks ei sobi mulle eriti. Niuks.

Uusi lõngu näppisin ka. Seda ja... See "türkiis" on lihtsalt lolli moodi minu hinge järele värv.

Lisaks järjekordne ajakiri - aga seal olid Lillehaldjad ju!

*topib pea padja alla peitu*

2006-09-18T08:48:00.000+03:00

Ma usun, et paljud, kes käsitööga tegelevad, on mõnikord leidnud end silmitsi mõne murfoloogilise tõsiasjaga.

1) Näiteks on sul n tokki lõnga, millega sa tahaksid midagi peale hakata (teadagi, kes meist ei oleks ehku peale lõnga ostnud, eksju). Sa leiad selle jaoks sobiva idee. Ja siis selgub, et vaja oleks n+1 tokki.

Võimalik on ka, et üks tokk jääb üle. Paras beebipapude jaoks - aga sa ei tunne ühtki beebit.

Või teine variant: kui sa oled mõõtnud, proovilappe kudunud ja arvestanud ja sul on tekkinud kahtlus, et lõngast ei tule välja ning sa seepärast ostad lisatoki, osutub see üleliigseks. Jälle beebipapud, eksole.

2) Kui sa heegeldad, nii et tilk nina otsas ja pead hoolega silmas, et sul vigu sisse ei tuleks, siis avastad sa kindlapeale vea eelmise (vääääga pika) rea alguses ja pead kaks rida üles harutama.

See on minu jaoks täielik müstika. Mitte iial ei teki viga eelmise rea lõpus, nii et harutada oleks vaid umbes kümmekonna sentimeetri jagu. Oo ei.

3) Tikkimise juures on raudpolt, et niit saab otsa just eelviimase ristikese juures, mis sul parasjagu käsil oleva niidiga teha on jäänud.

4) Kui sa poes mõnd sulle huvipakkuvat käsitööajakirja lehitsedes järgmise numbri sisututvustusest enda jaoks midagi ülimeeldivat avastad, siis võid mürki võtta, et järgmine number on nimelt see, mis vahelt ära jääb. Sa võid kõik poed ja kioskid läbi kapata - mida pole, seda pole.

*mõtiskleb oravake, kellel seisab ees õlasalli lõpetamiseks vaja mineva lõnga otsing*

2006-09-17T15:28:00.000+03:00

Niisiis. Kõik, kõik on uus septembrikuus. Mis sest, et pool kuud on juba möödas. Igatahes tekkis mul tahtmine kujundust muuta ja seda ma ka tegin. Eelmine oli ilus küll, aga siiski kuidagi kahvatu ja steriilne. Pealegi meeldib mulle siiski kahe veeruga kujundus rohkem.

Aga mis muusse puutub, siis on E-l varsti lootust endale õlasall saada. Saalomoni sõlm on lisaks ilule veel mugav heegeldada ka - läheb kähku edasi. Aga praegu sai mul lõng otsa ja ma pean minema linna lisa kiikama. Kes käskis võtta harjutamiseks sihukest värvi lõnga, mis E uue jakiga hästi kokku sobib, eksole. Nüüd ei saa enne pidama, kui sall valmis on. Ohjah.

Igatahes on mul jõulukingiideedega nüüd hooletu. :P Aga hullem on see, et E hakkas samas mustris kampsunit ihkama. Lubas mulle lõnga ja mõõdud tuua. Vaatame, kas on teostatav projekt ja mis sellest välja tuleb.

Kui nii edasi läheb, pean kellegi teise oma tööd tegema palkama. Mul endal pole varsti enam aega ju. :P

Ma ütlen küll.

2006-09-15T15:07:00.000+03:00

Via Aet ja Tiitsa nakatusin minagi saalomoni sõlme palavikku. Niisiis veetsingi pool tunnikest, üürates koos Uno Loobiga "Mis värvi on armastus?" (ise ka ei tea, miks, aga see lugu meeldib mulle jubedalt) ja siit leitud õpetuse järgi pusides. Ja nüüdseks nohkerdan juba kolmnurkse räti kallal.

Pilta põle. Eks peate lihtsalt mu juttu uskuma. :)

Aga ilus jääb küll. J, va esteet, jõudis selle juba iseenesestmõistetavalt enda omaks kuulutada ja avaldas optimistlikku arvamust, et "Äkki on õhtuks juba valmis!" A no looda sa.

2006-09-14T10:17:00.000+03:00

Apdeit: läänerindel muutusteta.

Pildi kohta niipalju, et aeg-ajalt on kasulik "CrossStitcherit" ja "The World of CrossStitchingut" osta, sest kaasa saab päris mõnusaid asju. Eriti hea meel on mul Margaret Sherry raamatukese üle, sest tema tegelinsikud meeldivad mulle väga, eriti kas sid.

Muudest ostudest niipalju, et eile jäi mulle silma üks "Gehäkelte Gardinen", kus oli kifte värvilisi kardinaid. Muidugi ostsin ära. Kussa muidu saad.

Siis veel osalen järjekordses raamatute tellimises ja sooja kingituse projektis. Kumbagi ei jõua ära oodata.

Aga muust ma praegu parem ei räägi, eks?

Lugemiseni.

2006-08-31T11:20:00.000+03:00

Tegelikult sain juba teisipäeval kätte paki Harrietist (mhmh, ma neil juba püsiklient). Kunagi mitme aasta eest ostsin ühe heegeldatud linikute ajakirja lihtsalt üheainsa mustri pärast - tundus huvitav, sihuke kaht sorti rõngastest koosnev suur moodustis. Küll ma pusisin ja väänasin, aga nii korralikke rõngaid minu heegelnõel küll väljastada ei suutnud. Ajakiri veel saksakeelne kah, mis minu jaoks enam-vähem võrdub hiina keelega.

Siis ep olnud mul veel aimugi, et on olemas sihukesed asjad nagu heegeldamiseks mõeldud plastmassrõngad. Nüüd sain need kätte ja praegu mõtlen-vaatan. Ilmselt hakkab tikkimistuhin mööda saama ja asemele on tulemas heegeldamistuhin. Oh seda tuulelipu iseloomu küll. :P :) Eriti, kui heita pilk vasakule, tegemisel ja tegemist ootavate asjade nimekirjale. Aga nendega on jälle nii, et näiteks kardina ja lapiteki jaoks on vaja kangast, aga kangapoodi tahan ma minna üksi - siis on aega mõelda, vaadata, mediteerida ja valida. J kaasasolek on segavaks faktoriks. Liiatigi mõtlesin ma, et kui juba, siis kiikan Pärnu maantee Abakhani ja üksiti kaen ära ka uue poe. Aga see on tulevikumuusika, kui J lõug juba sedavõrd paranenud, et ta võib lasteaeda minna.

Nii et endiselt suured linnad, aga kärbsepesa loomulikult ei ole. Grr.

2006-08-30T19:28:00.000+03:00

Ikka see kahe bloogi häda, eksole.

Ühesõnaga, kordan seda, mida ma heietustes Lapiliisu looga seoses juba kirjutasin: minu arvates on IT adminnid paras kitsarinnaliste ja väiklaste tüüpide kamp. See on ülinõme, kui idee poolest hea asi mingite tobedate liivakastimängude pärast rikutud saab. Meie keelanme, käseme, poome ja laseme, eksole. Ja üleüldse on vaid meie arvamus ja vale arvamus.

Nagu ma juba ütlesin: lasteaed!

2006-08-29T15:43:00.000+03:00

Häda, kui on kaks bloogi - siis peaks nagu kaks korda meelt avaldama. Igatahes, siin see meel on.

2006-08-29T14:48:00.000+03:00

Eile algatus Kullaketrajates loba, mille teemaks olid ajakirjad, nende rohkus ja toimetulek selle rohkusega. Täna läksin poisiga linna ja muuhulgas ostsin veel ühe. Ajakirja. Lisaks. Sihandse nimega, otsast otsani täis imehäid ideid. Ja muidugi on ideed minu nõrkus, neid ma kogun, otsekui rott, mida rohkem neid on, seda parem, teostamisele mõtlen hiljem. Patoloogiline.

Üksiti osalen ka järjekordses raamatute tellimises. Sellega on kah üks igavene nutt und hala, sest kõike, mida tahaks, lihtsalt ei saa, ja eks siis otsusta, mida tahad rohkem rohkem ja mida vähem rohkem, eksole. Ko-hu-tav, ma ütlen.

2006-08-19T20:01:00.000+03:00

Niisiis. Et kõik ausalt ära rääkida, algas kõik sellest, et mul oli täna jube peavalu. No vahel on, teatavail põhjusil. Seepärast ei saanud ma ka vajalike välitööde kallal õiendada, vaid neelasin tablette ja uimerdasin toas. Siis torkas mulle pähe, et päris hea võimalus on juunikuu koti kallal edasi nokitseda, mistõttu ma hakkasin oma käsitöökastides tuulama, et vajalikke niite-paelu-heegelnõelu-pärleid-jne. kokku korjata. Need asjad ma ka leidsin, kuid samas kaevasin välja ka kaks linikut, mis ma mõne aasta eest olin heegeldanud, ilmselt jõuludeks, aga kes seda enam mäletab.

Esimene siis selline:

Ja teine selline:

Pärit on need sellisest ajakirjast:

Kuigi, kui nüüd mõtlema hakata, siis on sinine tõenäoliselt ilusam ilma nende - maeitegimis, narmasteta? - igatahes nokin need ilmselt küljest. Aga üldkokkuvõttes on see note to myself, et jõul pole enam mägede taga. Tööle, usin(ad) päka(d)!

2006-08-19T14:11:00.000+03:00

Nonii, siin ta siis on: Eliisabet Jõhvi!

Valmis sai.

Katte pildi teostus minult, katte teostus E-lt, padja teostus... jumal seda teab, Abakhanist sai ostetud.

Kui hoolega vaadata, siis padja ülemises paremas nurgas on näha lukunupsi - kate on eemaldatav. Mõnus ja pehme padi igatahes sai, J kõmpis teisega vist oma kolm päeva ringi, nii et seda kuhugi maha ei jätnud. Ja kaisupadjana on see tema jaoks absoluutne must.

2006-08-17T10:31:00.000+03:00

Vualaa. Ei ole miskit parata, ta kargab ühe jalaga.

2006-08-16T18:08:00.000+03:00

Raport: kaks päeva arstide man. Eile polikliinik - pediaater, veeniveri ja kirurg, siis lastehaigla - kirurg.

Järeldus: J lõuaalune muna hämmastas ja ajas segadusse. Hea tunnus on see, et muna on valus. Kui poleks valus, oleks asi halb. Ptüi-ptüi-ptüi üle õla ja kop-kop-kop vastu puust riiulit. Lastehaiglas arvati viimaks, et asi on viirusnakkuses ja tegu võib olla süljenäärmega. Soovitati sooja kompressi. Kirurgilist vahelesegamist ei vajavat. Tegime kompressi. Tulemus: muna oleks justkui suurem ja on valusamaks muutunud. Järeldus: alati ei maksa oma sisemisele häälekesele öelda, et "Ole sina vait, sina pole arst!" Ohjah.

Mitmete helistamiste tulemusena saime Keskhaiglasse kõrvaarsti juurde järgmiseks esmaspäevaks numbri ja seni neelab J rohtu. Aga. Arst ütles, et on vaja võtta kurgukülv ja et kui J mandlid ikka pidevalt kohevil ja kuhjas on nagu Anttila papimõisa abipapi pudrupada (ärge pange tähele, võrdlused sakivad, aga ma olen ko-hu-ta-valt väsinud), siis peab nendega krõka-krõka tegema

Tänane päev - polikliinik. J-le aeti vatipulk kurku ja võeti proov.

Nüüd jääb vaid üle oodata ja vaadata.

*mõtlikult* Mul on tunne, et ma lähen vist lolliks.

Lisa: üks mõtteke veel - ma ei tea, kelle hambad J on pärinud. Sõna otseses mõttes. Need lihtsalt peavad portselanist olema - mitte jälgegi "kaariasest". Ilmselt J "ammad" talle ei maitse.

Kadedaks teeb. Uuuhhh.

2006-08-14T17:23:00.000+03:00

Heidi algatas kettkirja.

J (kah viieaastane) lemmikraamatud on (samuti mitte paremusjärjestuses):

1. Leelo Tungal, "Koera elu" ja Kalju Kanguri "Kuningalinna lood" - panin need kokku, sest reeglina need käivad koos - unejutu eest. :)

2. Edgar Valteri "Pokuraamat"

3. "Sõidukid läbi aegade"

Aga ega sellega asi ei piirdu. On veel Astrid Lindgreni Karlssoni-lood ja "Õpilase atlas" ja Heljo Männi "Mõmmi tähemäng" ja... Oh, neid on palju.

Kes viitsib, see teeb ka.

2006-08-13T22:33:00.000+03:00

Nagu vanarahvas öelda teab, ei käi õnnetused mitte kive ja kände mööda, vaid ikka inimesi mööda. Haigused niisamuti.

Avastasin täna õhtul J lõua alt suure ovaalse muna. Valusa, nagu poiss ise väitis. Palavikku ei ole, kurk valus ei ole, aga vasakpoolne kurgumandel on vastu kurgunibu. Ja paremal pool lõua all on siis see muna. Kanaema, nagu ma olen, helistasin kohemaid lähimale tuttavale meedikule - E-le - kes soovitas helistada numbril 1220. Seal kuulas mind leebe, rahuliku häälega meesterahvas ära, rahustas maha (mitte et ma paanikas olnuksin - ma isegi ei hüsteeritsenud, sest see pole mul kombeks - aga kui ma närvis olen, hakkab mu hääl värisema ja ilmselt arvas noorsand, et ma puhken kohemaid nutma) ja soovitas, et kui homme asi ikka paremuse poole minekut ette ei võta, tuleb perearstiga ühendust võtta.

Need mured ja kanamamma hirmud ei lõpe ka eales. Nagu ütles onu Julius: "Kui fee pole ükf, fiif on fee teine."

Ohjah. Head ööd.

2006-08-09T21:27:00.000+03:00

Õhtuselt ülemeelik J pritsis ming kT aftershave'iga ja nüüd ma lehkan uimastavalt nagu eriti peene maitse-eelistusega odekolonnipanija. Väkk. Kerge aroom mehe lõual on üks asi, väevõimuga "Krasnaja Moskvad" meenutama kippuv odööripilv hoopis midagi muud. See paneb mu pea valutama.

2006-08-08T08:50:00.000+03:00

Minuni hakkab vaikselt jõudma teadmine, et on august ja tont istub juba põõsas. Kui ma eile õhtul (õigemini küll juba täna öösel, sest kell oli kaksteist läbi) tule ära kustutasin, pidin käsikaudu kobades tagasi voodisse koperdama, sest pimedus oli nii sügav, et mitte midagi ei olnud näha. Isegi akna asukohta mitte. Minu jaoks on see märk lähenevast suvelõpust. kT jaoks jällegi tähistab suvelõppu äraõitsenud põdrakanep.

Ohjah. Ka minu üürike puhkuseaeg on läbi. Tegelikult pidanuks ma juba eile tööle kallale kargama, aga kuidagi ei saanud otsa peale. Kodus töötamisel on see halb külg, et ise pead kohutavalt tahtejõuline ja kohusetruu olema, muidu läheb kõik kus see ja teine. Nii ma olengi viieteistkümne leheküljega graafikust maas, aga õnneks on mu tööplaani sisse arvestatud ka lisapäevad just niisugusteks juhtumiteks, kui on vastupandamatu tahtmine tõlkimise asemel hoopis nikerdada või lihtsalt niisama vedeleda. See jällegi on üks kodus töötamise plusse.

Aga täna siis löön kõigepealt toimetaja parandused arvutisse ja siis... vaatame, mis edasi saab.

Mis näputöösse puutub, siis praegu on neis asjus veike veerand tundi pause. Ei tule vaimu peale, noh. Aeg-ajalt juhtub. Aga nagu ütles Toots: "See on nohu, see läheb mööda!"

Nii et lugemiseni, kulla rahvas. :)

2006-08-06T14:30:00.001+03:00

Niisiis. Meie Hiiumaa-reis.

Nojah, reisiks on seda raske nimetada - pigem oli see kiirtuur, niiöelda maitse suhu saamine, minu jaoks eriline veel ka selle poolest, et minu isapoolne vanaema on Suuremõisast pärit, kuigi jo enne sõda mandrile mehele läinud. Ja veel merest kaugemale ka - Vändrasse nimelt.

Aga reis oli mõnus ja giid oli mõnus - lasi samasugust lahedat murdesegust eesti keelt, nagu mu vanaemagi - muidu oli seda ainult aimata, s-ides, t-des, ö-des ja mujal, aga kui jutt läks legendaarsele Lepa Annale, siis tuli täiesti puhast ja mõnusat murret. Ja vaat et peaaegu kolmkümmend aastat läks mul aega taipamiseks, et mu vanaemagi rääkis samasugust, ehk vast natuke silutumat ja kirjakeelsemat, aga ometi "mönusad" keelt. Lapsena ei saanud ma sellest muud aru, kui et ta kõik õ-d ö-deks hääldas ja vahel sõna lõpus oleva t d-ks muutis.

Aga nüüd siis märksõnad.

Tallinn-Rohuküla-Heltermaa: Just enne Rohukülla jõudmist läks vaesel J-l varase tõusmise, söömata oleku ja suure pabistamise peale süda pahaks - elu esimene pikem laevareis ikkagi (Ahja jõe laev ei lähe arvesse). Aga polnud hullu ja poiss ise võttis asja rahulikult, "Ofelia" peal juba kõõlus aknal nagu kapten sillas ja naeris kajakaid.

Heltermaal tuli peale meie giid ja edasi käis meie sõit ringil Pühalepa kirik - Suuremõisa - Vaemla villaveski (arvake ära, kes sealt oma esimese villaloori ostis, et katsetama hakata, mh? Ah?) - Kassari - Emmaste - Kõpu tuletorn - Kõrgessaare - Reigi kirik - Ristimägi - Kärdla - Heltermaa - Rohuküla - Tallinn. Reisi algus 8.00 ja lõpp 22.15.

Nüüd ma tean:

1) kuidas kõlas lühim jutlus Hiiumaa ajaloos: "Rahvast vähe - jutlust vähe. Aamen!" olla kord öelnud üks Pühalepa kiriku õpetaja, kelle nimi mul kahjuks jäi üles tähendamata ja seega on juba ununud :(,

2) kes on vandiraiujad ja kes odratolgused ja miks nad seda on: vandiraiumine on seotud tavaga, et hättasattunud laeva last kuulub kõige täiega päästjatele, miska vahel, nagu kurjad keeled teavad väita, raiusid "päästjad" ise vandid läbi, nii et mastid murdusid ja laevaga oli kööga; esimene Unger-Sternberg Suuremõisas, vana Otto Reinhold Ludwig nimelt, sai sellise jamamise eest ja et ta laevu ka ise olla Näkimadalatele meelitanud, et neid seal siis paljaks röövida, randröövli "austava" nimetuse kandjaks. Odratolgustega on aga niimoodi, et Käina vallas on maa tänu mudale viljakam ja nii kasvatati seal kõiksugu teravilja, miska sealt vallast pärit mehed oskasid parimat õlut pruulida; ise rääkinud nad endi kohta, et nemad on harva päris purjus - ainult kolm korda aastas tulevatki seda ette, aga siis ka juba neli kuud jutti, sest nad olla ka "pöhjaliku meelega mehed",

3) kuidas "randröövel" Unger-Sternberg viimase Stenbocki Suuremõisast välja suitsetas ja kus asub Suuremõisa lossi "esimese öö õiguse" tuba: niimoodi suitsetaski, et kui Suuremõisa viimane Stenbockist omanik ennast torni kinni pani ja keeldus mõisa oma vihavaenlasele, eelpool mainit O. R. L-ile üle andmast, lasknud too torni alla lõkke teha ja suitsetanudki va Kivisoku sealt viimaks välja; nimetatud toast ei näinud me muidugi rohkem, kui ainult akent - see asub "suitsutorni" pool küljes teisel korrusel nurga peal,

4) kust Emmaste vald oma nime on saanud: arvatakse, et algselt olla see sõna olnud "emaste", märkimaks tõsiasja, et küla vahel ja põllu peal nähti vaid emaseid inimesi ringi liikumas, kuna kõik isased inimesed olid merel,

5) mida tähendab hiiu keeles "muku": kui hiidlane sulle ütleb, et "Oi kui muku sa täna välja näed," ei tasu kurjaks saada, sest see tähendab ilusat, toredat või kena,

6) et Rattagu mets on nõiutud koht ja sinna naljalt minna ei maksa, eriti mitte algajal autojuhil: Rattagu nimi tulla sellest, et nõiad endid ikka vankriratta auku sokutasid ja siis vaese kõrtsist tulija mehe jumal teab kus pärapõrgusse viisid; meie giid Urve Merendilgi olla kord olnud juhus, et sõitnud ta tütrega, kes just oli load kätte saanud, läbi Rattagu metsa ja korraga olnud selge metsamüür otse auto nina ees, neil aga polnud selgustki, kust ja kuidas oli võimalik teed mööda niimoodi sõita, et seda teed korraga enam ei olnud, ja

7) et Kärdla elanikud tänu arteesiakaevudele ka talviti oma õuedes purtskava veega kaevusid võivad pidada: eriti ilus olla see talvel, kui nendesinaste kaevude alla tekivad jääskulptuurid ja inimesed neid skulptuure küünaldega valgustavad.

Ma ei tea:

1) kes on kohvilähkrid ja kes hobuhiidlased ja miks nad seda on: aga seda, et nad olemas on, tean ma küll, ja

2) kus täpselt asusid Suuremõisas moonakamajad, kus sündis minu vanavanaisa Villem: aga seal ta sündis ja ühe tema õe - Liidi nimeks - kohta teati väita, et tollel olla olnud vana krahvi nina ja kehahoiak. Mine sa võta kinni. Nagu ma juba kord kusagil mainisin, ei ole vist olemas ühtki õiget enesest lugupidavat hiidlaste suguvõsa, mille rägastikus mõni pooleldi sinivereline esivanem ringi ei kõlguks.

Kui me end Hiiumaalt lahkuma asutasime - Heltermaal praamisabas nimelt - hakkas mulle silma (minu meelest) eht hiiupärane silt:

Kiirtoit Kroku & Till
Avatud iga päev
v. a. täna

Vaat nii.

2006-08-04T10:17:00.000+03:00

J viimane saavutus sõnaloome vallas on onomatopoeetiline kähmulks. Pidada tähendama seda häält, mida kivi vette kukkudes kuuldavale toob. Hea vähemalt, et sellega on selgus majas. Eelmistel juhtumitel ei ole asi kohemaid selge olnudki.

Kuna triibik siin ükspäev meenutuste rajale uitama sattus, lõin ma'gi oma ülestähendused valla.

J patsutab mulle põsele ja räägib hellitava häälega: "Emmel ka silmad. Suu. Tatu ninas."

Räägin poisile, et täna tulevad tädi Kristina ja Raiko külla. J vaatab mulle suurte silmadega otsa ja hüüatab: "Buratino ja Aiku tulevad külla!"

Läksime bussi peale. Poiss teatas juhile: "Koju, palun."

Ma ei lubanud J-l arvutikorpuse õhuaugust metallpulka sisse toppida, sest siis ei saa ma enam tööd teha, kuna arvuti viskab sussid püsti. Mispeale J teatas väga veendunud ja nõusoleva häälega: “Sussid peavad ikka pikali olema.”

J kommentaar sellele, et meie kassil sündis poeg: “Marta jättis mingi hiire voodi alla!”

J vaatas “Pokuaabitsat” ja kommenteeris mesilast nähes: “See on sitamumm.” (Loogiline ju, kui sitasitikas on olemas.)

J vaatas telekast ilmateadet. Eesti kaardi kohta teatas ta, et see on Eestimaa. Ja lisas: “Sial Eestimaa körval oli Üüumaa. Sial müiakse üüumärke.”

J sõbranna Anna väikesest pojast: “Ta ei räägi vastu ka. Tal pole hambaid ju. Ta peab ju igemetega rääkima.”

Homme me muuseas lähemegi Üüumaale. Eks siis ostame üüumärke ka. :)

2006-08-03T09:51:00.000+03:00

Täielik jama: "Vanamal võttis kaarias pool ammaid ära!"

J oli hommikul mõtlik ja tõsine. :)

2006-08-02T23:55:00.000+03:00

Nii harva, kui ma seal käin, eksole. Huuh! Ää tahve tappa!

2006-08-01T12:10:00.000+03:00

Zero. Zilch. Nada.

Peaaegu.

Niimoodi teatas mulle mu pangaarve. Ei saa ikka muudmoodi, kui peab jälle "ohjah" ütlema.

Ohjah.

Aga selle eest on mul nüüd peale eelpool mainit asjapulkade ka üks hea film.

Nämma.

2006-08-01T08:48:00.000+03:00

Siin ma nüüd tiksun ja mõtlen. Meespere põõnab alles mõnuga - neil on plaan täna loomaaeda minna ja selleks peab end tugevasti ette valmistama ju. :) Aga minul seisab ees hoopis veekeetja ja triikraua ostmine. Harv on see päev, kui mõlemad korraga otsustavad, et nüüd aitab, ja viskavad lusika kolinal nurka. Meie perre jõudis see päev üleeile. Õieti veekeetja veel natuke köhib ja ajab kuuma vett välja, aga juba peale vaadates on aru saada, et ega teda enam kauaks. Ja ma'i taha, et ta minnes maja ka kaasa võtaks.

Aga eelseisev ülesanne ei sega ometi mu tiksumist. Ilmselt on see minu vedru, mis aegapidi üles keerdub. Ei, ausalt, nii enneolematult uimane olin ma viimati... nojah, kes seda nüüd mulle ütleks? Ma ise ei mäletagi. Olge lahked, eksole.

Kes küll:

1) paneks meile uue põranda?
2) ehitaks uue kapi?
3) paneks uue tapeedi seina?
4) tooks klaveri kohale?
5) viiks kola minema?
6) ehitaks raamaturiiulid valmis?
7) paneks vannitoa seina kivid ära?
8) ehitaks maja taha terrassi?

Treppi oleks ka vaja. Koguni kaht.

Jaa-jah. Kes ja kes. Eks ikka meie, kesse muu.

Ohjah. Nutt ja hala, ma ütlen küll.

Lugemiseni.

2006-07-28T12:11:00.000+03:00

Mõtlesin siin, miks mulle meeldib tikkida, ja jõudsin järeldusele, et ilmselt on see kuidagi joonistamisega seotud. Seda meeldib mulle siiani teha. Lapsepõlves joonistasin maha Siima Skopi ja Edgar Valteri illustratsioone, nüüd siis tikin selle asemel. Tulemus on sama.

Rukkilille tikiksin küll hea meelega, aga seda ei ole kahjuks tikitavaks tehtud. Kurb.

Naljakas, aga ma ei suuda kuidagi kodusolemisega ära harjuda. Ma ei ole enam pikka aega nii kaua kodust eemal olnud ja seepärast nõuab mu - maeiteamis? organismus? aju? närvilõpmed? - korralikku sisseelamist. Otsa peale ei saa kuidagi. J jorutab omasoodu, mina uimlen ja uimlen ja uimlen. Võeh.

Ujuma tahaks.

Kõht on tühi.

Kurrnähh.

Lugemiseni.

*vasakule ära (selg ees, sest teistpidi minnes asuks köök paremal ära)

2006-07-26T22:38:00.000+03:00

Tänase päeva tõdemus pärineb teadagi J kuldsest suust:

"Issi on veel päris noor mees. Ta on poolnoor. Noh, et varsti saab vanaks."

2006-07-24T10:51:00.000+03:00

No nii.

Tere. Ma olen tagasi. Vähemalt peaaegu. :) Kolmapäeval pühin Tartumaa tolmu jalgelt ja lähen jälle oma koju. Ja oh kui hea on lugeda, et mo järele ka igatsetakse. :) Tänan, Heidi.

Ausõna, selle suve kohta võiks täiesti vabalt tõdeda, et "möödus see kui unenägu mängides ja joostes", kui vaid see viimane pool tõsi oleks. Minu puhul läks see kui unenägu suure töö tähe all. Elasin jah "Kuu aega maal" (Turgenevil oli vist säärane jutustus?), aga suurt muud peale arvuti taga istumise ei teinud. Ujumas käisin (jah, kT, käisin küll!), aga muidu möödusid päevad - eriti viimases lõpus - kõhutühjast kõhutühjani ja siis magama, hommikul üles ja jälle sama jama. Aga: esimene raamat on tõlgitud! Nüüd on tarvis veel üle koera saba ka saada - mis küll on suurem kui koer, sest on natuke pikem, aga see selleks.

Tegelikult ma midagi ikka tegin ka, aga pilte näete siis, kui ma koju jõuan.

Kiikasin praegu, mida Bloglines näitab. 518 lugemata sissekannet. 8| Hjumal küll. (Sest ega ma tõepoolest neti ligi sain praegu selle kuu aja jooksul alles teist korda - maal ühendust ei ole, sestap puudus mul ka korralikum ülevaade vahepeal toimunust. Aga küllap ma ennast kurssi viin. Ega selleks ju rohkam kui kaht tööpäeva vaja olegi. :P )

Niisiis lugemiseni! Suure tõenäosusega juba kolmapäeval. Nii et neljapäevani. Vähemalt reedel ma juba kirjutan. Kuigi enne laupäeva pole suurt mõtet oodata.

Kohtumiseni pühapäeval!

:P

2006-06-22T14:57:00.000+03:00

Ilusat suve, kallis rahvas, ja lugemiseni.

2006-06-21T19:24:00.000+03:00

Inimesed! Suvi on käes!

Üks päev veel ja siis asume teele maale. Plaan on startida hästi - no tõepoolest hästi vara, kaasas veel ka E, kes lihtsalt puhtast lõbust ja Tartu linna väisamise huvist kaasa tuleb, et siis õhtuks tagasi kodus olla. Loomulikult jäävad teele ka Viljandi linn ja veel üht koma teist, nii et mis kell me tegelikult maale jõuame, on iseküsimus. Aga üks on küll kindel - sinna ma jään ka. Esialgu nädalaks - katsetan, kuidas seal töötegemine edeneb. Peaks ju küll, sest jõmmil on seal, kellega mängida ja lisaks on seal peale minu veel silmi, kes nende tegemisi jälgivad.

Jõmmi kampsikulõngad tõin ka täna postilt ära - ikka seesama hea Capri, valge ja kaht tooni sinist. Tuleb üks soonikus suvekamps. Millal tuleb, on muidugi juba iseküsimus. Igatahes loodan, et mitte sügisel. :P

Aga praegu on kõik suisa jumalik!

Muuseas võtsin Heidilt üle järgmise asja:

4 raamatut, mida suvel lugeda:
- Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses
- Kuld Lõwi ja Kultase ajal (kohviku- ja restoranikultuurist kodanlises Eestis)
- mõni hea elulooraamat, näiteks Käbi Laretei
- Eesti taimede kukeaabits (Heidi hea mõte :) )
Isegi mõnest paremat sorti naistekast ei ütleks ära.

4 plaati (esitajat), keda suvel kuulata:
- Olav Ehala laulud
- 30-ndate ameerika džäss (eriti Gershwin ja Glen Miller)
- Helin Mari Arder (ausalt, ma ei kopi Heidi pealt!)
- Debussy klaveripalad, eriti "Claire de lune" sumedas suveöös
Neljaga ei tule ma ilmselgelt läbi, sest Jobim jäi veel nimetamata ja Nat King Cole ja... ohh

4 sööki, mida suvel süüa:
- (mets)maasikad meega
- supp oma aia värskest kraamist
- õunte valmimise aegu imeõhukesi ülepannikooke justsama valminud Valge-Klaari-moosiga
- marju, marju, marju - vaarikaid, maasikaid, mustikaid, sõstraid, tikreid...
Ja herneid. Ja seeni. Ja värsket kurki - head, krõmpsuvat värsket kurki.

4 jooki, mida suvel juua:
- kali
- mineraalvesi
- kama (see võiks käia ka söögi ette, kuid meil lihtsalt ei armasta keegi paksu kama)
- jäätee (ikka ise tehtud, sidruni ja jäätükkidega, mitte poest ostetud)

4 tegu, mida suvel teha:
- volilt ringi sõita ja Eestimaad (taas)avastada
- päevitada, ujuda ja akusid laadida
- näputööga tegelda
- varasel hommikutunnil terrassil kohvi juua
Üle kastese aasa jalutada. Seista metsateel ja kuulata vaikuse häält. Teha pikk-pikk jalutuskäik ja lihtsalt nautida olemise rõõmu.

4 sõbramehe soovitust:
- võta volilt aega lapse ja kallimaga tegelemiseks
- avasta enda jaoks midagi uut
- aeg-ajalt võta aega ainult iseenda jaoks, sest ka seda on vaja
- kallista

Kes tahab, teeb ka. Kohustust ei ole ju. :)

2006-06-20T13:09:00.000+03:00

Tegelikult ühe asjaga sain praegu maha küll. Lihtsalt väikeseks mõttepausiks või nii.

Käärihoidja/kaitsja - kaitsja tegelikult küll pigem minu sõrmedele, sest need tikkimiskäärid on suisa mõrvarlikult teravad.

Kasutatud, nagu juuresolevalt pildilt näha, kolme karva pärleid ja kuduvarraste jaoks mõeldud otsikut. Kuna ei olnud võtta a) roosat otsikut ega b) punaseid pärleid, sai asi selline - ja otse loomulikult vastav minu harakaiseloomule. :)

2006-06-20T10:56:00.000+03:00

Niisiis. Kahele - Kärt Summataveti meistriklassi ja kirivööde valmistamise kursusele - on mul registreerimine olemas. :) Kui nüüd Anu Raud ka õnneks läheks... ma oleks õnnega koos.

Aga muidu - vaikus ja rahu, nagu ikka. Palavus ja idioomid. Ja tegemist ootavad asjad.

Ohjah.

2006-06-15T12:41:00.000+03:00

Tänane saak: puder ja kapsad. :) Elik ajakiri sokikestest, peoga mulineeniite (tarvilised Väriheina tikkimiseks) ja peoga pärleid (tarvilised... no kui valmis saab, siis näete - igal juhul minu jaoks vägagi tarviliku vidina meisterdamiseks, sest mu nahk ei pea varsti enam vett. :P)

Ja ongi kõik.

Ohjah.

2006-06-12T20:52:00.000+03:00

Vaikus ja rahu valitseb siinpool sood. Ainult kurvastus, sest 1) ma ei ole rahul kampsikuga, mida ma koon, nii et kardetavasti saab see üles harutatud (ja selline asi ei meeldi mulle mitte, sest niisuguse asja peale kipub mul tavaliselt mootor maha käima ja Paljutõotavast Asjast saab Seisev Asi ja kui väga nirusti läheb, siis Mahakantud Asi :( ) - aga ma lihtsalt ei saa, sest muster kisub. Villase lõngaga kududes ei hakka mul kunagi muster kiskuma, aga puuvillasega, nagu näha, hakkab. Ilmselt ma pingutan lõnga liiga palju (daa, nagu mõni teismeline mulle selle peale ütleks, eksole), aga kuidas ma ka ei prooviks, ikka kisub. :( Kurrnähh, ma ütlen. Liiategi läheme jaanipäevaks maale ja siis peaks katsikukink naotütre tarvis jo valmis olema. Nutt ja hala! ja 2) ma ei saanudki laupäeval Tammsaare parki. Sestsaadik olen seda teemat vältinud nagu haige jala peale toetamist, sest see oli juba teine ühisüritus, kuhu ma ei saanud, aga lihtsalt ei olnud võimalik. Nüüd loen käinute blooge ja olen kurb. Nüüh.

Rõõmustavat ainult niipalju, et J suvekampsi tarvis on mul kah lõng olemas. Ikka toosama Capri, mis muud. Ja see tuleb lihtsalt triipu kootud, nii et kiskuma ei tõota hakata (ptüi-ptüi-ptüi!)

Mul on kuri tunne, et J raskekujuline kaasapakkimise vaimustus on minult päritud. Ta läheb nädalavahetuseks E juurde kah nii, et pool mänguasjade kasti ja kõik Legod, mis majapidamises leiduvad, on suurde spordikotti laotud, lisaks neli erinevat suurt, paksu raamatut ja peoga pudinaid ka. Kui ma praegu mõtlen, mida mina oma mõnenädalaseks peatumiseks maale kaasa plaanin võtta...

Häh. Looda sa. Tegelikult on see nimekiri õige lühike:

1) arvut ja 2) sõnaraamatud üks... kaks... kolm... neli... viis köidet ja 3) raamat. Ohhhheluuuohhhhpõlllveee!

2006-06-07T08:59:00.000+03:00

Eilne saak. Kui on, siis ikka kaks korraga.

Nagu näha, sai mu kollektsioon jälle täiendust - seekordne haldjake on Värihein. Pean tunnistama, et ma ei ole kunagi elus midagi kogunud... Oi ei, nüüd ma valetasin! Olen ikka. Kunagi kogusime koos Marksi ja sõbranna Annaga näitlejate pilte. Õieti küll oli sõbranna Anna sellest pisikust kõige vähem nakatatud, aga tema on meie kolmikust ka kõige asjalikum, nii et... Aga ma kaldun teemast kõrvale.

Nii et siis Cicely Mary Barkeri poolt loodud armsad olevused on mu uus "hullus". Ma otsin neid igalt poolt, kust vähegi võimalik. Loomulikult on enamus leitud 7ya kaudu, aga kuna mul ei ole plaanis neid mustreid edasi jagada, veel vähem müüa, siis vast pole hullu? Pealegi olen natukene ringi nuhkinud ja iseenesestmõista tõdenud, et originaalis osta või tellida oleks ikka kohutavalt kallis. Eriti veel juhul, kui oled tabatud kogumisvaimustusest nagu siinkribav loomake. 400 krooni kampsunilõngade eest välja käia tundub mõistlikum tegevus, sest kampsunist on peale tegemisrõõmu ka sooja, tikitud pildist ainult silmarõõmu. Oo jaa, seegi on hea ja vajalik asi, aga hoolimata oma tikkimisvaimustusest ei saa ma kuidagi üle tundest, et see on esteetilist naudingut pakkuv, kuid muus mõttes kasutu ja liiatigi kallis hobi. (Samas jälle - natuke ikka veel printsessidesse ja haldjatesse uskuva inimesena, kellele kohutavalt meeldivad ilusad asjad, ei suuda ma ju ometi niisugustele piltidele vastu panna, eksole.)

Kuid see on minu arvamus. Feel free to think otherwise.

Muidugi puudutas see piltide tikkimist. Muidu saab tikandeid kasutada ju kus iganes ja siis on neil vägagi olemas ka praktiline väärtus.

Oi jah, kole sügavmõtteliseks kisub. Lõpetan parem.

Lugemiseni!

2006-06-05T08:37:00.000+03:00

Väikese kolamise tulemusena avastasin ühe venekeelse foorumi, kus on juttu ka käsitööst. Et teemat leida, peab üsna lehekülje alla kerima. Muidugi leiab sealt ka igasuguseid linke. Mina loomulikult nuhkisin tikkimist. :)

Oi, kuidas ma ootan puhkust! Saaks maale, saaks vabalt tegeleda asjuga, mida hing ihaldab - tikiks ja kooks ja... Uhh. Mul on tulevane finantsvoog juba ette ära investeeritud. Lõngadesse ja muusse säärasesse. :P

Veel viimane pingutus, siis olen prii! Vähemalt jaanipäeva ja sellele järgneva nädala. Tuleks see aeg juba rutem!

2006-05-30T21:28:00.000+03:00

EMS-il jälle uued mustrid - sedapuhku ühevärvilised. Paras näpuharjutuseks, arvan ma. Nii et kes tahab nõelapatju tikkida - siin on. :)

2006-05-29T14:58:00.000+03:00

Tegelikult on selle asjaga nii, et nagu ütles Joosep Toots kooliõde Raja Teelele Jorh Aadniel Kiire turtsumise kohta: "See on nohu, see läheb mööda!"

See on lihtsalt tatitõvega kaasnev depressioon.

2006-05-28T12:10:00.000+03:00

Vaatan siin foorumeid ja blooge ja mõtlen, et mida? Ma ei saa paljudele näolegi - pigem on tegu sihukese wannabe-värgiga - nii et mis mõtet on siia kribada? Vaikselt omaette nokitsen ja kõik, on's seda vaja tervele ilmale lehvitada? Ma saan aru, kui seda teeb Elsa või Mann või Liia või... Niikuinii mul aega ei ole, paljudest projektidest olen just ajapuudusel loobunud, isegi kotte olen ainult ühe valmis saanud. Ainult õhk ja suured ideed, muud midagi. Saamatus, tühikargamine.

Ma ei tea. Ausalt.

2006-05-25T14:12:00.000+03:00

Ega ma olen midagi ikka teinud ka. Kuigi olen sunnitud tunnistama, et esimest korda puuvillase lõngaga ja kohe mustrit pusida on natuke niru. Harutanud olen ikka ka, aga see jälle nätsutab lõnga liiga ära.

Vaatame, mis tast saab. Värvid ja muster meeldivad mulle igatahes väga.

2006-05-25T08:55:00.000+03:00

Vaat, mida inimene kõik teada ei saa, kui ta ringi ei nuhi. Täna polegi kudumise päev. :)

2006-05-25T07:02:00.000+03:00

Kiikasin ajaviiteks Harrietti ja kõmm! juba ma mõtlen, mida sellest teha ja kui palju seda peaks kuluma: te vaadake ainult kolme sinist tooni! Neist saaks vaimustava suvise pluusi. Ohjah. Ma olen ju teada täielik sinisefänn.

Aga ka rohelise armastajale on seal üht koma teist. Ja üleüldse. Aga oi! kuidas mulle need värvid meeldivad.

2006-05-23T07:28:00.000+03:00

Nonii. Algus on tehtud, kuigi üsna niruke teine alles. Tõotab visalt edenema hakata, kuigi muster on sihuke rõõmus, mida mulle meeldib kududa - lihtsalt aega pole. Praegugi peaksin tegelikult tööd tegema, sest tähtaeg surub kukile, aga sõrmed lausa sügelesid. Ja see ongi minu tänahommikune saavutus (tegelikult on riba kaks korda laiem, sest alla keeratud on sama lai punane serv). Muster, nagu juba öeldud, pärineb "Kauneimmat käsityöt" selle aasta jaanuari-veebruarunumbrist.

Loomulikult ei kõlba pildi kvaliteet koera hänna allagi - Adobe'is oli kõik okei, aga bloogis on pilt tume ja vastik. Millal, oh millal ma saan lõpetada oma nutu ja hala viletsate telefonipiltide pärast ja hakata siia riputama viisakaid fotokapilte?

Selle retoorilise küsimusega ka lõpetame. Ilusat hommiku jätku ja meeldivat töömeeleolu, kallid lugejad.

2006-05-20T11:39:00.000+03:00

Siin on siis viimaks Harrietist tellitud lõngad - nagu näha, on tegu Capriga. Jällegi olin pildistamiseks sunnitud kasutama telefoni ja see on natukene värve moonutanud - kollane on rohkem "rebum" ja lilla ei ole ka nii krell, vaid pigem sireliõite värvi. Roosagi on natule mahedam. Aga lõppkokkuvõttes peaks sellest kuhjakesest sündima rõõmsavärviline suvine kampsik kT õetütrele - muster pärineb ajakirja "Kauneimmat käsityöt" selle aasta jaanuari-veebruarinumbrist.

2006-05-18T09:25:00.000+03:00

Ah jaa - selle kuu ostud on Lena ja Kreativ Trend Magazin, milles on 50 ideed ehete valmistamiseks. Otse loomulikult lõi kõigi nende pärlite ja muu sädeleva kribu-krabu nägemine harakavere mu soonis lainetama kut Läänemere tormi ajal. Ohjah.

2006-05-18T08:25:00.000+03:00

Ohh. Üsna raske on valikuid teha, aga ma andsin endast parima. Igatahes otsustasin Anu Raua, Kärt Summataveti ja kirivööde kasuks. Anu Raud on mind kogu aeg huvitanud ja Kärt Summataveti ehetest (lingi eest tänud Signele - vabandust, aga seda nime on märksa kergem kirjutada kui nime Kuduv Koeraomanik) lugesin hiljaaegu mingist ajakirjast (vist "Stiilist", aga jumal seda teab - teate ju küll, kuidas kusagil ukse taga aega parajaks tehakse: haarad suvalise veel vaba kapsa ja hakkad lappama). Mis kirivöödesse puutub, siis tegelikult kõhklesin tükk aega valiku vahel "Meie rahvarõivas versus Kirivööd" ja lõpuks siiski otsustasin viimase kasuks, sest muidu oleks aiva loengud, aga praktilist näpuharjutust ei kusagil.

Ja ikka tilgub mu süda verd, sest ka rahvarõivaloengut oleks tahtnud kuulata. Ja lisaks on augustis käsitöölaager teemal "Tikitud maailma võlu" - nigut rusik silmaauku mulle, eksole. Aga a) ma röökisin senikaua, kuni mu kaine mõistus kuulis ja tagasi koju kihutas ja b) kusagile lihtsalt tuleb piir tõmmata, sest kõike ju ei saa ja hulluks ka ei maksa minna. Liiategi teadis vanarahvas kõnelda, et suur tükk ajada suu lõhki, ja viimaks on nii, et kui palju tahad, ei saa muhvigi ega jõuagi kuhugi.

Minus on kogu aeg kusagil pinna all virvendanud pisike maausku tegelane - tegelikult juba päris ammusest ajast, kui mu lapseteadvusse hakkasid imbuma Kaljo Põllu müstilised pildid. Ma ei mäletagi enam, kus ma esimesi nägin, aga raamatukogus töötades sattus mulle näppu album tema loominguga ja olingi lõplikult müüdud hing.

Nüüd ma mõtlengi, et sel pisikesel maausku tegelasel oleks ehk viimaks aeg oma wannabe'lik oleskelu lõpetada ja ennast rahvusliku käsitöö kaudu välja elada. Vast saab nüüd algus tehtud.

2006-05-16T18:54:00.000+03:00

EMS on oma foorumit uuendanud ja nüüdsest on seal olemas ka leheküljed algajale tikkijale - armsad ja lihtsad mustrid.

2006-05-16T11:52:00.000+03:00

Veel midagi lahedat, avastatud tänu Lapiliisule. Peaks plaani võtma.

2006-05-16T06:53:00.000+03:00

Veel üks huvitav link - Antonette Cely nukud.

Ma olen vahel mõelnud, et peaks oma näputöid ikka vaid paari liigiga piirama, aga midagi pole teha. Nett on nagu põhjatu kaev, kust igast värgiga koos aeg-ajalt mõne pärli välja õngitsed, ja see kõik on tohutult huvitav. Ja killustav. Ja frustreeriv, kui sul on tähtaeg kukil ja kakssada lehekülge tõlkida. :( Nii väga tahaks ju uusi asju katsetada!

Mul on vaja:

a) valmis kududa titakampsik naotütrele - tõotab tulla huvitav ettevõtmine, sest puuvillasest lõngast ma varem kudunud ei ole (aga selleks pean ma Harrietist ühe lõngasaadetise ära ootama)
b) valmis kududa kampsik oma jõmmile (aga selleks pean ma lõngad otsima)

Ma tahaksin:

a) lõpuks ometi jälle mõne koti valmis saada
b) proovida "hullu tehnikat" - paar mõtet on peas olemas juba
c) J-le voodikatteks lapitekk valmis teha - sama lugu: mõte on olemas
d) raamil kududa - seekord midagi rõõmsameelsmat kui see. Jälle sama jutt: mõte olemas.

Aga kõigepealt on vaja:

a) töö ära lõpetada.

Viimasel ajal ei taha see kuidagi edeneda ka. Mingi üldine väsimus ja tülpimus on oma hambad mulle säärde löönud ega taha mind kuiski vabaks anda. Peab rohkem vitamiine sööma. Ja kalamaksaõli. (Brrr!)

Lisa: lugesin praegu pakkumisi kotinduse juunikuiseks teemaks ja ohhh! kuidas ajukäärud vonklema hakkasid! Ma pean jõudma sellest osa võtta!!!

2006-05-15T10:14:00.000+03:00

Et jumalapärast mitte tööd teha, eksole, nuhkisin niisama ringi ja avastasin sellise foorumi. Seal on olemas ka Waldorf-nuku meisterdamise õpetus. Lisaks veel kõikvõimalikke teemasid. Päris huvitav tundub olevat.

2006-05-13T18:21:00.000+03:00

Et bloog päris igavaks kätte ei läheks, riputan siia mõned pildid. Nagu ikka, on kvaliteet viletsavõitu, aga midagi on ikka näha.

Kassipilt on seni minu viimane lõpetatud saavutus. Teisel pildil olev koer on tegelikult esimene ristpistes pildike, mille ma üle aastate kätte võtsin, valminud juba paari aasta eest, aga seni mul täiesti ununud. Kujundus, muide, pärineb J fantaasiavarudest.

Aga mõmm on minu praegune projekt. Lootsin selle Loksal olles valmis saada, aga nende karvakeste tikkimine on tõeline peavalu ja nõuab imeteravat pilku ning hobusekannatust, kuna aida on väikese silmaga, aga karvad algavad kord ruudu keskelt, kord küljelt, harva päris ruuduaugust. Hjubbe, ma ütlen.

2006-05-13T15:33:00.000+03:00

Täna öösel nägin tõelist õudusunenägu - et läksin koos sõbrantsiga Narva mnt Lianni ja avastasin, et seal on lõpumüük ja pood kavatseb oma uksed sulgeda. Jumala eest, ma ärkasin, hirmuhigi otsaees! :D Äärmiselt raske juhtum.

Käsitöörindel valitseb endiselt vaherahu. Karm, aga aega pole. Ohjah.

2006-05-04T12:44:00.000+03:00

Ma siin, ma siin.

Viimaks olen tagasi. Tegelikult jõudsin juba eile, aga kõik see veekaanimine on mind otse rinnalapseks muutnud - ma aiva magan kogu aeg. Sestap kõnelen omist saavutusist täna.

Ega õieti põlegi teisi. Kuna kaasaveetavat vajalikku träni oli kohutavalt palju (dressid ja hommikumantlid ja särgid-värgid), mina aga kaht kotti tarida lihtsalt ei viitsinud, piirdusin tikkimisega, sest kokkupakit varandus oleks mu kallid bambusvardad lihtsalt pooleks murdnud. Tikkisin päris palju ja pilt on peaaegu valmis ka, kui veab, siis varsti näete.

Aga muidu on praegu täieline vaikus. Käsitöörindel, see tähendab. Nüüd surub leivatöö kah juba kuklasse, nii et ma'i teagi, millal ma lubatud beebikampsiku kallale saan asuda. Pealegi pean kõigepealt lõngapaki postkontorist ( või "posti pealt", nagu mu vanaema ütles) ära tooma.

Nii et elame, näeme. Seniks lugemiseni.

2006-04-21T23:11:00.000+03:00

Sain täna viimaks ka teise tellitud raamatu kätte. Hea asi. Ses mõttes, et kõik ühtede kaante vahel - natuke ajalugu ja peoga õpetust ja ideid ja lõikeid ka. Tegelikult on see selline teema, et piisava... ma ei tea... kunstiande? fantaasia? korral saab niisamagi hakkama. Aga nüüd on see kõik koos olemas. Mulle meeldib.

Aga muidu on käsitöörindel vaikus. Pole aega, rebaseonu, pole aega, pole aega. Kuigi Harrietist tegin esimese tellimuse ära juba - üks puuvillane titakampsik ootab kudumist. Aga esialgu lahkun ülehomme kümneks päevaks vasakule ära ja otse loomulikult võtan ka ühtteist kaasa - niivõrd, kui ma käe otsas vedida jõuan. Eks siis pärast näe, millega ma maha saan.

2006-04-17T11:52:00.000+03:00

Laupäeval sain viimaks oma Novitad ja lõnganäidised kätte. Ja see on enam-vähem kogu tulu, mis nende pühade ajal olen saanud. Aga kui arvestada seda, et leidsin nii mõndagi, mis mu fantasii sisse lülitas, siis polegi kõige hullem. :) Hoopis midagi muud on hakata mulle meeldinud tuunikat enda mõõtmetesse ümber arvestama. Rääkimata kügelemisest, kas see mulle ikka sobib.

Ahh.

Olgu. Praegu on vaja hoopis tööd teha. Lugemiseni, kallis rahvas!

2006-04-13T22:42:00.000+03:00

Meisterdasin täna selle bloogi tarvis nupukese. Eks näis, kuidas selle paigutamisega läheb. Ma ju alles õpin seda kuntsi. :)

Igal juhul suur tänu Kalakajakale ja Lapiliisule juhendite eest.

2006-04-12T21:45:00.000+03:00

Või-ma-tult armsad! Ja need ka. Need on ka päris vahvad. Sellest seeriast me parem ei räägigi - jube nunnud! (Issand, kas ma tõesti kasutasin praegu sõna "nunnu"???) Aga siin on kõikvõimalikke loomi.

Silme eest võtab kirjuks.

2006-04-11T08:25:00.000+03:00

Uus Knitty on ilmunud ja muuhulgas räägitakse seal ka sellest raamatust. Suure ühistellimise käigus jäi see mu nimekirjast välja, kuna paeltikand ja "hull tehnika" on asjad, mille kohta ma veel kirjandust ei olnud näinud, ja seetõttu tahtsin neid rohkem. Nüüd ma muidugi kahetsen natuke - lihtsalt sellepärast, et see tundub hea raamat olevat ja ausalt öelda tahaksin kordki kududa endale ühe sellise kampsuni, mille mustri juures ma ei peaks arvutama, nii et pea aurab otsas, ja mis mulle ka sobiks.

Ah, kui ma vaatan seda nimekirja, mida ma kõik tellida tahaksin, siis mu süda tilgub verd ja ma hakkan jälle unistama sellest, kuidas ma võidan Victor Extraga kolm miljonit. :P Siis saaks majavõla kaelast ära, remondi tehtud, reisil käidud ja raamatuid ostetud.

Unistada ju võib.

2006-04-07T10:59:00.000+03:00

Kuna ma sel nädalavahetusel Raplasse ei pääse, siis ei jää mul muud üle, kui pildike Tartu kokkusaamisel alustatud kõlapaelast siia üles riputada. Hädine see ju on (pilt, ma mõtlen), sestap ei paista ka värvid (tumelilla, vanaroosa, hall ja küla pealt laenatud hallikasroheline) hästi välja. Pealegi on originaalvärvid hoopis tumesinine, erkpunane, valge ja säravkollane. Tegemist on Pühalepa seeliku pookpaelaga. Kui ma ei eksi, siis Liia tegi seda õigete värvidega.

Selline hilinenud teema siis.

Muuseas tegin täna netipoest esimese ostu. Või mis, tellimuse alles. Novita Extra ja Suvi 2006 ning lõnganäidised. Ootame, vaatame. :) Teistel on siiani meeldivad kogemused olnud.

Lõngasõltlane nagu ma olen. :P :) Inglise keeles kõlab see kuidagi eriti kurjakuulutavalt: yarn addict. Ohhoo-jajaa.

2006-04-06T20:47:00.000+03:00

Kätte sain, kätte sain! Uue "Käsitöö" ikka, mille muu. Ja pean tunnistama, et asju, mis tegutsema sunniks, ikka on. Suuremat sorti topikandja ma ei ole (see oleks ka vaatepilt, mida siinpool Jamburgi linna ikke väga harva näha saab :P), sestap kudumise pool jätab mind suhteliselt rahulikuks. Aga lainevahus suvekleit (kuna mul omal tütart ei ole, peab naotütar selle kõik välja kannatama, eksole) ja heegeldet automüts (selleelan ma küll J peal välja, tal niikuinii mütsi vaja) lähevad kunagi kindlasti loosi. Ja lihtsalt ko-hu-ta-valt meeldib mulle arhailise tikandiga suurrätt. Roositikanditest rääkimata - need meeldivad mulle alati ja igal kujul. Jänesed on maru armsad. Ja tegelikult ma valetasin - Elsa oma põnevate mustripindadega õhutab katsetama ka muud peale pahem- ja parempidise koe kombineerimise, palmikute ja värviliste mustrite, millega ma seni piirdunud olen.

Ühesõnaga - õnnestunud asi see "Käsitöö" nr 2.

2006-04-06T09:55:00.000+03:00

Signe räägib vaikses rahus tukkuvatest käsitööbloogidest. See on mullegi silma hakanud. Eks ole kevad ka juba ja... Kuigi minu puhul on tegu mingi mõõnaga. Talv otsa oli Suur Vaimustus kallal, aga nüüd kuidagi sai õhk otsa ja vedru käis maha. Ma imetlen neid, kes lõdva vasaku randmega igal nädalal sokipaari ja veel üht-teist valmis teevad. Minul on praegu nii, et mõtlen küll valmis tegemist vajavatele asjadele (üks katsikukink, üks puuvillane titakampsik suveks ja veel üht-teist), aga kuidagi tuimaks jätab. Kevadväsimus vist. Kududa pole tahtmist, tikkida pole tahtmist, lugeda pole tahtmist ja isegi telekat vaadata pole tahtmist.

Ilmselt on asi selles, et töö tähtaeg rõhub peale ja pikendust paluda kah nagu ei taha. (See on nüüd see rubriik, et "Vaadake, kui tubli ja töökas ma olen!!!", eksole. :P) Ja kui kuklas pidevalt trummeldab, et "peab-peab-peab-peab-peab", siis kipub juhe lõpuks kokku jooksma.

Ohjah. Nii palju siis käsitööst, eksole. Kuigi, uus e-lõngapood paneb minugi külma vere soontes veidi kiiremini käima, aga see jääb jällegi muude probleemide taha. Pealegi tuulutasin minagi kevade puhul oma tagavarasid ja... ma parem ei räägi sellest, eks? :P :)

Nii et ei ole miskit parata, ta kargab ühe jalaga. Jääme aga Vaimu Tulemist ootama. Seniks lugemiseni, kulla rahvas.

2006-04-04T16:24:00.000+03:00

Kui kellelgi peaks huvi olema, siis on üks koht, kus saab lasta fotodest mustreid teha: Annikai Disain. Ise pole veel proovinud, aga kavatsen.

Jube kahju on, et ma seekord Raplasse Padjaklubi kokkusaamisele minna ei saa. :( Pealegi on vaselised asi, mida hirmsasti tahaks proovida. Ohjah.

Tegelikult on mul praegu jubetu tahtmine kampsunit kududa. Sihuke kihelus on sõrmedes, et võtaks ette ja teeks midagi palmikutega. Vaatame. Kui ma siit lõpuks liikuma pääsen, siis ootab lõngapoode üks korralik tuuseldamine.

2006-03-31T17:25:00.000+03:00

EMS on oma freebie'd mugavamalt kättesaadavaks teinud.

Aga muidu - päev nagu päev ikka. Ühe pildi sain valmis tikitud, aga telefoniga on võimatu sellest ilusat pilti teha, nii et jäi ära. Kui fotoka sebin, siis näete.

Head märtsi lõppu!

2006-03-30T11:48:00.000+03:00

Manni tänases postituses on link fantastilisse maailma, nii et ma lihtsalt pidin selle ka enesele jäädvustama. Seal on tõeliselt imelisi lõngu!

2006-03-29T00:25:00.000+03:00

Sellesama bloogi külastajaskond on ületanud kümne tuhande piiri. Ime.

Kohvi ja moosi kõigile!

2006-03-28T13:48:00.000+03:00

Mõtlesin, et riputan viimaks ka oma paremad raamatud siia üles.

Tartus padjaklubide kokkusaamisel käies nägin Asjakesel sellist raamatut, nagu esimesel pildil. Ja kena üllatus - hiljem Kaubamaja Apollost läbi hüpates leidsin selle riiulilt. Kui armastate kõikvõimalikke kauneid tikandeid (eriti rokokood, mille kohta, muide, on samast sarjast ka eraldi raamat ilmunud, mida ma ka katsuda olen saanud, aga - nüüh! - olin sunnit ostmata jätma), siis soovitan soojalt. Minu kodutu koti tikandiidee pärineb samuti nende kaante vahelt.

Teise raamatu ostsin lihtsalt seetõttu, et seal oli natukene juttu ka paeltikandist - asjast, mille kohta ma seni meie poodides mitte üht raamatut ei olnud kohanud. Isegi Allecto pood oli selle koha pealt tühi mis tühi. Aga otse loomulikult on seal ka muid tehnikaid, nii et suhteliselt asjalik raamat.

Aga ajalugu on näidanud, et niipea, kui sa oled astunud samme, et enesele midagi soetada (Kullaketrajate ühine raamatutellimine), sisened suvalisse raamatupoodi, kus sa varem käinud ei ole, ja esimene raamat, mis sulle riiulist vastu vaatab, puudutab seda teemat, mida sa kõige rohkem oled tahtnud. Nii juhtus minugagi. Magistrali keskuse raamatupoest leidsin kolmanda raamatu. (Seal oli veel palju-palju muudki, näiteks kaks imekaunist raamatut sellest, kuidas ise teha kaelakeesid ja kõrvarõngaid - ja need olid tõeliselt huvitavad ja kaunid.) Õpetuslikku külge seal väga ei ole, asi on ära seletatud konkreetsete mustrite juures tegemise käigus, aga ideede genereerimiseks väga hea raamat. Koos piibliga piisab mulle täiesti.

Neljandal pildil oleva hardangeriraamatu aga leidsin Viru keskuse Rahva Raamatust. Hardanger on asi, mida ma isegi juba katsetanud olen - nagu ikka, esialgu paari lihtsama järjehoidja valmistamisega. Keerulisemate asjade valmismeisterdamiseni läheb veel aega. Aga mulle meeldib see tikand kohutavalt. Raamatuga olid muuseas kaasas ka mustrilehed, nii et igati kasulik ost. Ideid on nende kaante vahel igatahes mitmekümneks aastaks :P - arvestades minu toimetamiste tempot ja üleüldist vaba aega. Aga nagu vanarahvas ütleb - kes teeb, see jõuab.

Muud käsitööraamatud minu kogus on, nagu ikka, Aino Praakli Kirikindad I ja II, Anu Pingi neli õpikut - kudumine, heegeldamine, õmblemine ja tikkimine koos Kristi Tederi väikese rahvarõivaõpetusega - ja paar piiblit - tikkimine ja heegeldamine - ning paar entsüklopeediat - ristpistetehnikad ja lapitööde teppimistehnikad. Kui lisada siia nimistusse veel see, siis on loetelu peaaegu täielik. Ses mõttes, et ajakirju on ikka ka, aga neid ei jõua ma siia üles tähendada. Ja raamatuid, mida veel tahaks, on ka parasjagu. Ohjah.

Muuseas avastasin, et ilmunud on selline raamat. Lihtsalt teadmiseks.

Lisa: nagu näha, on telefoniga pildistamine üks igavene imetegu ja korraliku aparaadi vastu ikka ei saa (seda pole ma kunagi arvanudki, lihtsalt parema puudumisel olen sunnit kasutama seda, mis on.) Iga foto on ise värvi ja udused on nad veel pealegi. Nutt ja hala, ma ütlen. Aga seniks peab käima, kuni korraliku digika saan.

2006-03-27T11:56:00.000+03:00

Nagu juuresolevalt pildilt näha, väisasin täna Signet ja sain ühe tellitud raamatu kätte. Loomulikult kaevusin koduteel sellesse kõrvuni sisse ja oleksin äärepealt oma teeotsast mööda sõitnud. Õnneks olen ma sedavõrd suur ja silmatorkav inime, et olen suutnud end marsajuhtide mällu sügavale sisse söövitada :P, miska nad juba ise õiges kohas peatavad. Nii tänagi.

Nagu iga uue asjaga, nii on ka selle raamatuga, et seda lapates mu rind paisub õhinast ja peas möllavad ideed kut torm Läänemerel. Aga otse loomulikult on paeltikandigi näol tegemist asjaga, mille kohta mu isa ütelnuks ohates: "Terve teadus!" Ainuüksi töövahendeid on seal terve hunnik. Loomulik ju. Aga see omakorda viis mu mõtted sellele, et varsti pean ma ainuüksi kõikvõimalike mulle huvi pakkuvate tehnikate jaoks mõeldud töövahendite tarvis terve kapi muretsema. :P :) Ja teise siis lõngade, niitide, siidpaelte ja muu säärase jaoks. Kitsaks ähvardab see elamine meil jääda niimoodi. Kui siis veel kangastelgedele mõelda ja lisaks küsis kT ükspäev lambist, et kas ma lammast ei tahaks õue peale muru pügama. Julmad naljad. :P

2006-03-22T09:25:00.000+02:00

Kui seda lehte allapoole kerida, leiab pealkirja "Istorija konkursa" alt palju kauneid mustreid - ikka ristpistes tikkimist, mis muud.

Nõelapadja mustri leidsin ma siit.

Siin aga on hoopis midagi muud - nukkude meisterdamine. Kunagi tundsin selle vastu huvi - õieti tunnen siiani, aga kõike ka ei jõua, eksole.

2006-03-21T09:46:00.000+02:00

Ilusat kevadet teile!

Lugesin just, kuidas inimesed kevadet tervitavad, ja mõtlesin, et peaksin ka oma varud üle vaatama, aga jah... Kardetavasti pean selle edasi lükkama, sest kumiseva kupliga pole sellisest tegevusest mingit rõõmu. Ohjah.

2006-03-19T11:44:00.000+02:00

Siin tõestus selle kohta, et ma vahepeal päris niisama pole passinud. Säherduse nõelapadja teeb hea tahtmise korral valmis ühe päevaga. Minu tahtmine oli natuke halvem, sestap kulus kaks korda pool päeva. Aga tulemusega olen rahul.

Olen avastanud, et sellised pisiprojektid istuvad mulle. Suuremate asjadega kipub ikka olema nii, et kas pole aega pidevalt tegelda ja sellepärast kipub pooleli jääma, või lihtsalt saab aur enne otsa ja tahtmine kaob ära.

Oh, kuidas ma igatsen aprilli lõppu! Siis on mul nimelt plaanis kümneks päevaks kaduda, tervist parandama. Ja seal pole teha mitte midagi muud, kui vett kaanida, klassiõega lobiseda (koos me sinna läheme ju) ja käsi liigutada. Kardan ainult, et pean sinna minema kahe kotiga - üks riiete ja teine kõikvõimalike lõngakerade ja muu säärase tarvis. :P

2006-03-16T11:44:00.000+02:00

Miski üleüldine kuvähhis* näikse olevat maad võtnud. Ma mõtlesin, et loidus ainult mind vaevab, aga ei, Kajakas ja Mann räägivad sedasama. Kuigi, minu puhul paistab see kehtivat ainult siinses bloogis. :P Teises plätran, nii et vähe pole. Aga kuidagi nagu vedru oleks maha käinud. Jube öelda, aga ma ei viitsi praegu loomingulise tööga tegelda. Täpselt nii ongi. Ilmselt läheb kogu energia aju liigutamiseks, et tähtajaks uus raamat valmis saada, ja siis näppude jaoks seda enam ei jätku. Ohjah.

_______________________
*Pantalone: "Tunnete?"
Fata Morgana: "Misasja?!"
Pantalone: "Kidas mõjub!"
Fata Morgana: "Misasi?"
Pantalone: "Kuvähhis! Hommikust peale mul oli tunne, et täna on. Arvasin, et ikka ei ole, aga on! Kuvähhis!"

2006-03-15T22:50:00.000+02:00

Ja veel üks link. Seal võib ennast lolliks kaevata. Leidsin juba päris mitu head asja.

Aga aitab ka tänaseks. Unne Matti on juba väga ligitikkuvaks muutunud.

Head öös.