Lõpuks ometi jõudsin koju.
J käis täna esimest korda Laste Loomingu Stuudios. Hommikul oli küll seda meelt, et oleks parema meelega kodus, ja tukitses kõigest jõust, aga ma suutsin teda veenda, et esimese korra võiks siiski proovida. Lubasin isegi, et kui talle ei meeldi, et siis ei pea rohkem minema.
No ja kui siis muusikatund lõppes ja nad saalist kunstiklassi läksid (programm on 45 minutit muusikatundi ja 45 minutit kunstitundi), särasid poisil silmad peas ja polnud enam juttugi, et ei taha. Selle asemel teatas ta mulle surmveendunult, et järgmisel laupäeval läheb ta jälle. Ja muljed olid vägevad, eriti muusikatunnist. Nii palju, kui ma läbi ukse kuulsin, siis algul kuulasid nad natukene klassikalist muusikat ja siis laulsid, lõpuks aga mängis üks õpetajatest viiulit - algul poognaga ja siis pizzicato. J oli just viiulist eriti vaimustatud. Aga eks järgmisel laupäeval näe, mis meelt ta on.
Nüüd on mu laps siis kah parajalt organiseeritud. Esmaspäeval ja neljapäeval judotrenn, laupäeval muusika-kunstiring. Vaadaku ja tegelegu. Ma leian, et meie asi on võimaldada poisile erinevaid valikuid ja tema otsustada on, mille juurde ta lõpuks jääb. Muidugi eeldades, et valikud on mõistuse piires (loe: mitte üüratult kallid). Üht aga püüan ma küll vältida, ja see on enda ambitsioonide väljaelamine läbi oma lapse. Natuke utsitada on muidugi vaja, aga laps iga hinna eest mingisse ikkesse panna, et siis tema saavutustega sõprade, sugulaste ja tuttavate ees keksida - see on küll kurjast. Ma loodan südamest, et suudan säilitada selget mõistust ja kainet meelt. (Oot, äkki on need sünonüümid??? Ah, olgu.)
Noh ja siis jalutasime vanalinnas, käisime Katariina käigus ja vaatasime Klaasikojas kolmnurkse, värviliste laikudega kaunistatud taldriku sündi, kuni palav hakkas ja J juua küsis. Seejärel jalutasime mööda Vene tänavat, mekkisime suhkrumandleid, kõmpisime Pika Jala trepist üles, kiikasime Boga Potti ja istusime veidi aega Falgi pargis ning imetlesime päikeselist sügisilma. Lõpuks maandusime E juures.
:) Hirmsasti tahaks tänase ettekande lõpetada sõnadega "Oli tore päev." Lõpetan ka.
Oli tore päev.
J käis täna esimest korda Laste Loomingu Stuudios. Hommikul oli küll seda meelt, et oleks parema meelega kodus, ja tukitses kõigest jõust, aga ma suutsin teda veenda, et esimese korra võiks siiski proovida. Lubasin isegi, et kui talle ei meeldi, et siis ei pea rohkem minema.
No ja kui siis muusikatund lõppes ja nad saalist kunstiklassi läksid (programm on 45 minutit muusikatundi ja 45 minutit kunstitundi), särasid poisil silmad peas ja polnud enam juttugi, et ei taha. Selle asemel teatas ta mulle surmveendunult, et järgmisel laupäeval läheb ta jälle. Ja muljed olid vägevad, eriti muusikatunnist. Nii palju, kui ma läbi ukse kuulsin, siis algul kuulasid nad natukene klassikalist muusikat ja siis laulsid, lõpuks aga mängis üks õpetajatest viiulit - algul poognaga ja siis pizzicato. J oli just viiulist eriti vaimustatud. Aga eks järgmisel laupäeval näe, mis meelt ta on.
Nüüd on mu laps siis kah parajalt organiseeritud. Esmaspäeval ja neljapäeval judotrenn, laupäeval muusika-kunstiring. Vaadaku ja tegelegu. Ma leian, et meie asi on võimaldada poisile erinevaid valikuid ja tema otsustada on, mille juurde ta lõpuks jääb. Muidugi eeldades, et valikud on mõistuse piires (loe: mitte üüratult kallid). Üht aga püüan ma küll vältida, ja see on enda ambitsioonide väljaelamine läbi oma lapse. Natuke utsitada on muidugi vaja, aga laps iga hinna eest mingisse ikkesse panna, et siis tema saavutustega sõprade, sugulaste ja tuttavate ees keksida - see on küll kurjast. Ma loodan südamest, et suudan säilitada selget mõistust ja kainet meelt. (Oot, äkki on need sünonüümid??? Ah, olgu.)
Noh ja siis jalutasime vanalinnas, käisime Katariina käigus ja vaatasime Klaasikojas kolmnurkse, värviliste laikudega kaunistatud taldriku sündi, kuni palav hakkas ja J juua küsis. Seejärel jalutasime mööda Vene tänavat, mekkisime suhkrumandleid, kõmpisime Pika Jala trepist üles, kiikasime Boga Potti ja istusime veidi aega Falgi pargis ning imetlesime päikeselist sügisilma. Lõpuks maandusime E juures.
:) Hirmsasti tahaks tänase ettekande lõpetada sõnadega "Oli tore päev." Lõpetan ka.
Oli tore päev.
| lingi 
