esmaspäev, jaanuar 30, 2006

Vardamoorilt via Elsa leitud järjekordne ringmäng. :) Olgu siis nii. Teeme kaasa.

Reeglid järgmised:
1. Haara kätte esimene ettejuhtuv raamat
2. Ava lehekülg 123
3. Leia viies lause leheküljel
4. Postita järgmised kolm lauset (5., 6. ja 7.) bloogi koos nende reeglitega.
5. Ära püüagi otsida välja mõnda "eriti lahedat" või "intellektuaalset" raamatut! Ma tean küll, mida sa mõtlesid. Haara lihtsalt raamat, mis on sulle lähim. Ei mingit petmist.

Soome edetabelite etteotsa tõuseb Georg veel 1958. aasta mais, mil tema esitatud "Õhtud Moskva lähistel" püsib mitu nädalat teisel kohal pärast Anniki Tähti "Budapesti ööd". Huvitav on see, et Georgi plaat figureerib kodumaiste, see tähendab Soome plaatide nimekirjas, mitte välismaa plaatide omas, kust leiame samal ajal sellised nimed, nagu Umberto Marcato, Harry Belafonte ja Paul Anka.
Plaadi müügiedu on tohutu, seda müüakse üle 30 000 eksemplari.


Raamat niisiis Kulle Raigi kirjutet "Saaremaa valss. Georg Otsa elulugu".

Tegelikult sattus mulle esimesena pihku Karl Ristikivi "Inimese teekond" (ei, ma ei eputa, ausõna!), aga seal polnud nii palju lehekülgi. Võtsin siis paremalt järgmise.

Mis muusse puutub, siis on asjad kuidagi toppama jäänud. Katsikukink ei edene, kindad ei edene (suur külm sai mööda ja mina enam üle koera saba (loe: teise kinda viimase kolmandiku) ei saa.) :( No ei tule vaimu peale, noh. Ilmselt on asi selles, et iseendaga on palju tegemist. Olen viimasel ajal nii väsinud ja loid, et isegi tõlketöö andsin käest ära ja võtsin puhkust. Täna käisin vereanalüüsi andmas ja ees ootavad veel mõned uuringud. Aga lõpp selle jutuga, ega see siin mingi haigustest kõnelemise bloog pole.

Kõlad ka vaja valmis meisterdada, sest juba reedel tuleb Tartu poole ajama panna. Ja kus ma siis ilma kõladeta. Aga kodutöö korras meisterdet padjaga on asjalood kehvad. Ilmselt jään selle võlgu. Kui just aeg-ajalt J-t külastav inspiratsiooniolend minu ajju sisse ei astu. Ma vist mainisin, et ta esineb kärtsrohelise, roosade laikudega põrsa kujul?

Veel kolamist.

laupäev, jaanuar 28, 2006

Veel üks muster: kaunis lillevaas

Praegu istun ja ootan, et kT mulle pööningult laudu tooks. Nimelt eeldab mu kotiprojekt kudumisraami olemasolu, miska see olemasolu tuleb tekitada. Enne ei saa asi edenema hakata.

Tänase päeva saavutustest niipalju, et istusin laua taha, võtsin J värvipliiatsid ja joonistasin valmis tema lapiteki kavandi, mida te aga kahjuks näha ei saa - tehnilistel põhjustel. Ei ole midagi parata, pean jälle hakkama küla pealt fotokat otsima. Kotiprojekt nõuab seda niikuinii.

Ohjah.

Tänase päeva meeleolu.

reede, jaanuar 27, 2006

Veel ristpistemustreid:

põhiliselt lilled
Tatty Teddy'd
armas maja keset lilli
daame iga külje pealt ja natuke muud ka

Eluajast ei jätku, et kõike, mille peale silm peas põlema läks, ära tikkida. Eriti kui tahad ka muid asju proovida. :P

Hilisem lisa: näh, unise peaga unustasin märkida, et leidsin need kohad tänu isetegijatele.

kolmapäev, jaanuar 25, 2006

Pagana Blogger hakkas jukerdama ja kaotas mu sissekande ära ja nüüd ma ei teagi, kes mu teatepulga üle võttis. :( Aga üle võeti, seda ma vähemalt nägin. Ja lingid muutis ka valeks ja üldse käitub imelikult, nii et ma ei surgi tat rohkem praegu. Nutt ja hala, ma ütlen küll!

Hilisem lisa: korda sain. Aga märkus hala kohta jääb samaks.

Jätkame siis. :)

1. Avalda kogu nimekiri oma blogis (koos nende nelja punktiga).
2. Tee rasvaseks väited, mis kehtivad Sinu kohta.
3. Lisa üks väide, mis kehtib Sinu kohta.
4. Järgmise nimekirja avaldaja leiad sissekande kommentaaridest.

1. Olen eestlane.
2. Tegelen aktiivselt blogimisega.
3. Olen kunagi murdnud ninaluu.
4. Jumaldan tumedat sokolaadi.
5. Ma tahan Teda kallistada.
6. Mul on kaks last.
7. Minu jalanr on 39.
8. Kirjutan luuletusi.
9. Mõtlen väga-väga ühe kalli inimese peale ja soovin, et ta terveks saaks.
10. Ootan kevadet.
11. Elan Soomes
12. Armastan merekohinat ja tuuli.

Algust tegi Margo, jätkasid Otto, Daki, Ieska, NjaH, Kajakas, Maret, Liana, Triibik, Aet ja Elviina. Temalt võtsin üle mina. Kes on järgmine?

See kriksadull siin paremat kätt, kullaketrajate ja isetegijate vahel, on kodukaunistajate foorumi logo. Ega ta mustal taustal hästi silma paista, aga tausta heledaks teha ma kah ei oska, nii et peab asja ära ajama.

Mul on praegu täielik talveuim kallal. Mummigi pole ei kudunud, heegeldanud ega tikkinud, sestap pole ka miskit erilist kirjutada. Näidata ammugi mitte, sest :'( digikat pole mul endiselt. :'(

Plaane tegelikult on. Kunagi lähitulevikus ootab ju ees üks katsik ja selleks ajaks on vaja midagi meisterdada. Kui ma nüüd sellest mittemidagiviitsimisest vabaneksin, saaksin asja kallale asuda. Siis veel see koti tegemine. Ja kokkusaamine Tartus (kui see nüüd ikka toimub - ja ma loodan südamest, et toimub). Kes need kõlad mulle ikka valmis teeb, kui ma ise ei tee.

Ohjahohjahohjahohjahohjah.

pühapäev, jaanuar 22, 2006

Noh. Külad läinud, hallad maas.

Tegelikult päris nii ikka ei ole. Aga käinud ja läinud on nad tõesti. Ja täitsa mõnud koosviibimine oli.

Kohal käisid niisiis kaks sõbrannat oma poistega. Jõmmid möllasid omasoodu ja meie muljetasime niisama. Üks poistest on J-st pool aastat vanem, teine aga sai detsembris alles aastaseks. Oh, ma olin juba ära unustanud, kui nunnud ja samas asjalikud aastased lapsed on. :) Ja edevad. :)

Aga minu jutt lõpeb siinkohal otsa. Ma ei tea, mootor töötab täna pooltuuridel. Ma olen üldse viimasel ajal kuidagi väsinud ja loid. Ei tea, milles asi, vist mingi talveväsimus on kallal. Ainult magaks kogu aeg, just nagu karu. Millegi ära tegemiseks pean ennast kõvasti takka sundima. Isegi kudumine ei edene - kaks päeva pole kätte võtnud. Ja lugeda kah ei viitsi. Hädasti oleks tarvis akusid laadida.

Aga nüüd ma lähen "Gilmore'i tüdrukuid" vaatama. Lugemiseni.

laupäev, jaanuar 21, 2006

Tänase päeva kokkuvõte:

1. Koristatud, sest homme tulevad J-le sünnipäevakülalised - lõpuks on kõik suutnud oma terveksolemise ühele päevale ajastada (ptüi-ptüi-ptüi!).

2. "Vennaga" sõbrunetud ja kolm riba pitsi kokku kõristatud - nüüd on meil magamistoas ilusad roosilised kardinad. Õmblusmasin on täitsa tore asi ja mul on tunne, et ma kasutan seda edaspidigi.

3. Ahju köetud - mõni ime.

4. Kohvi joodud ja E-ga elu muljetatud.

5. Filmi vaadatud (ja natuke kurvastatud).

6. Poisiga möllatud ja niisama passitud.

Ühesõnaga laupäev nagu laupäev ikka. Aga homme on vaja natuke varem tõusta kui tavaliselt pühapäeviti, sest väikestele küladele on plaanis pakkuda pannkooke ja mett ja moosi ja suurtele küladele mustade oliividega ciabatta't, mis kah vaja valmis küpsetada, ja juustu ja kohvi ja kommi. Ühesõnaga sihuke kerge pühapäevahommikune eine lastega. :)

Ohjah. Aga praegu lugemiseni!

reede, jaanuar 20, 2006

See toas istumine ajab ju hulluks. :( Pistsin praegu pea aknast välja, et aju natukenegi hapnikku saaks, ja külm tahtis kõrvad ära võtta. Elu või asi, ma ütlen.

Täna hommikul näitas kraadiklaas akna taga -25 kraadi. kT-l jäi tööleminek ära, kuna konkreetne buss seisvat külmununa Tabasalus, teisi aga ei usaldanud enam ise ootama jääda. Ja kes ütleb, et pärast linnast koju saab.

Jama selles, et poes ikka vaja käia. Ma nüüd ei teagi, mis saama hakkab.

neljapäev, jaanuar 19, 2006

Asja bloogist leidsin lingi ühe oma nimekirjas oleva raamatu venekeelsele variandile: Donna Kooleri heegeldatud pleedid. Tore. :)

Uau. Eile ületas mu pisike päevaraamat saja külastuse piiri. Ma olen segaduses ja meeldivalt üllatunud.

Nägin praegu Terevisiooni korduse algust, kus väideti, et Tallinnas on külma -17 kraadi. Numaitia, meie kraadiklaas näitab praegu küll -20. Aga noh, jah, meilt on Talnasse ikke natuke maad kah. Ai, mul on kT-st hale meel, sest tema vaeseke peab ju tööl käima. Huuh. Meie J-ga aga leelotame ahju paistel ja sügame kõhtu. J trenn igatahes jääb ka täna ära. Mõtlesin siin just enne, et meil on ikka vedanud - kuigi, haiguse koha pealt hoian oma suu koomal, aga et elektrikatkestus jõuti napilt enne suuri külmasid ära teha, see on imeõnn.

Muuseas pole ma apdeitinud oma ostusid. Kuigi, ega neid eriti palju pole ka - üks peotäis mulineesid ja raamat pealkirjaga "Võshivka hardanger. Kniga ideji na kruglõi god". Tõelise Soodaefektiga Blondiin, nagu ma vahel olema kipun, ei ole ma varem miskipärast taibanud venekeelseid käsitööraamatuid uurida. Aga noh, kunagi on ikka esimene kord ja eks ma edaspidi tegelen sellega rohkem.

Väike vaheletorge: raadiost tuleb praegu Olivia Newton-Johni esituses "Xanadu" ja mina olin sunnit tõdema, et olen ikka diskoajastu laps, pole miskit parata. :) No meeldib, näed.

Aga nüüd hakkan Christie't lugema. Tegemist on sellise harukordse juhtumiga, et ma leidsin ühe tema üllitise, mida ma veel lugenud ei ole - nimelt "Süütuse tuleproov" - ja nüüd ma tahan teada, kes mom-õ-ror-vov-a-ror on. Nii et lugemiseni, kulla rahvas!

kolmapäev, jaanuar 18, 2006

Ah jaa - J arvates on "Panter ja proo vee" päris hea juuksevärv. Ta telekast nägi, et lõhnas hästi. :)

J tänase päeva sõna: iminapakas. :D

Aga nagu juuresolevalt pildilt näha, oleme poetretilt tagasi. Jube külm oli! Ja uuest aastast meie liine sõitval Ekspressbussil oli kena mõte panna üheks "kutsikaks" sihuke pooleteistkordne aparaat, millel on sees tõeline taevatrepp ja kitsas istmetevahe - eks katsu seal täis kottide ja lapsega turnida. :( Lisaks katkesid just siis, kui me maha hakkasime tulema, paberkoti mõlemad sangad. Ole siis veel ökoloogilise mõtlemisega inime, eksole.

Kurrrnähh, ma ütlen küll.

Aga J-l saab nüüd lõbus olema, sest ma varustasin teda paberi, pintslite, guashshvärvide ja näpuvärvidega (see viimane oli J special request).

Oimaivõi. Guashsh on ikka eri sõna küll. :)

Lugesin ega saanud ju ometi asja enese seisukohalt uurimata jätta. Tulemus: Sajandi algul ei peetud sest nimest eriti (1900 - 4 Piretit, 1910 ja 1920 - 0, 1930 - jälle 4). Siis hakkas populaarsus pisihaaval kasvama (1940 - 36, 1950 - 148), tegi korraga ilmatuma hüppe (1960 - 751, 1970 - 786) ja taandus siis jälle (1980 - 371, 1990 - 64). Mina, tuleb kurbtusega tunnistada, olen sündinud buumi keskel (kuigi ma tänan taevast, et ma mitte poisiks ei sündinud, sest siis oleks mu nimeks saanud - OO ÕUDU! - Pärt(el) - viimane variant oli ka kaalumisel ja, ausalt öelda, meeldib mulle natukene rohkem). Tänu oma tavalisele nimele on mul ka mitmeid nimekaime - oli enne, kuigi mu - khm - neiupõlvenimi pole just eriti levinud, ja on ka praegu. Üks kaimudest töötab juhtumisi koos ühega Ä-dest ja kui ma õieti mäletan, siis rääkis Ä midagi sellest, kuidas keegi teadmatum inimene oli tollele daamile õnne soovinud Ä sugulaste ringi astumise puhul. :)

Aga kalli Torisejaga on asjalood nii, et tema nimi on alates 1940-ndaist püsinud stabiilselt üle 300 - kord pealpool, kord allpool 350-t. 1900 oli sellenimelisi 7, 1910 ja 1920 12 ning 1930 151.

Järeltulija nimi aga oli möödunud sajandi esimesel poolel tõeline haruldus (1900 - 2, 1910, 1920 ja 1930 - 0, 1940 - 1, 1950 - 7). Alles 1960-ndail hakkas selle esinemissagedus natuke tõusma (1960 - 32, 1970 - 73) ja lõpuks muutus see päris populaarseks (1980 - 288, 1990 - 339).

Täitsa huvitav ju. :)

J-l on täna külmapühad. Otsustasin, et ei vii teda lasteaeda, sest kui ma kassid hommikul välja lasksin, tahtis külm mul nina peast hammustada ja kraadiklaas näitas -18. Ja ega vurrloomad kah, juba veerand tunni pärast keksisid mõlemad aknalaual kadrilli ja nõudsid sisselaskmist. Martal oli isegi nii kiire, et ronis mööda aknaraami üles ja põrnitses sealt mulle etteheitva näoga otsa, kui ma tema arvates piisavalt ruttu akent ei avanud.

Kuigi - poodi peame ikka minema. Ja halekole tõsiasi on see, et lihtsam on sõita Haaberstisse kui minna kolme kilomeetri kaugusele oma Säästukasse. Niru on koju saada, noh. Aga Haabersti Rimis on vähemalt kohvik, kus mõnusalt aega parajaks teha. Ja laste mängunurk.

Kõige vastikum kogu loo juures on see, et mind vaevab jälle vana häda, millest ma lootsin juba lahti saanud olevat. :( Vasak näopool on katsudes kole hell - kolmiknärv teeb tempe. Kunagi, kui ma alles Viljandis õppisin, tabas see mind nii raskel kujul, et ma ei saanud peadki pöörata. Istusin auväärt Ants Salumi loengus ja kudusin laua all pehmet salli, sest minu oma oli liiga kare. Ja siis käisin ringi nagu muumia, silmini sisse mähitud. Loll asi on see, et lõpuks valutab isegi silmamuna ja vaadata on paha.

Viimasel ajal kipub jutt siin bloogis kole tervisehädadekeskseks muutuma. See ei lähe mitte. Teeme teist juttu.

Õnneks on viimaks selgunud, et mul õnnestub kindlalt 4. veebruaril Tartusse sõita. Kuigi J jääb ilmselt linna E juurde. Ei tea veel. Vaatame. Päris põnev on igatahes - see seltsing, ma mõtlen. Kusjuures ma panen iseendki imestama - et ma nii varmalt olen valmis ennast võõrile ilmutama. Ses suhtes kipun ma jah pisut häbelikuks. :P Aga ilmselt on selles valmiduses "süüdi" see, et ma kodus töötan ja enam nii ägedalt ei suhtle kui oma viimases ametlikus töökohas. Seal sai suheldud, vaieldud, lõõbitud ja õiendatud nii palju, et päeva lõpuks ei viitsinud mõnikord isegi enam suud avada mitte. Ja praegu tunnen sellest natukene puudustki.

Manni poolt algatatud kotinduses kavatsen ka täiel rinnal kaasa lüüa. Ainult et enne pean end flikrindusega kurssi viima. Ja kusagilt fotoka hankima. Nutt ja hala, ma ütlen, kui seda asjapulka enesel volilt võtta pole.

J püstitab praegu magamisrekordit.

Lugemiseni.

teisipäev, jaanuar 17, 2006

Lõpuks on meil elekter tagasi. Olen täna päev otsa kodus niisama passinud, sest midagi teha ei olnud peale ahju kütmise. Ja see töö just pidevat juuresistumist ei nõua. Ei, aga tegelikult oli päris mõnus puhkepäev. Kui sa ikka tead, et mitte midagi teha ei saa, siis ei muretse ka. Nii ma siis vedelesin, lugesin - vaheldumisi Agatha Christie krimkat ja Ingridi ning Elsa soovitatud raamatuid - ja vahepeal magasin. Läksin isegi nii laisaks, et ostsin hommikul valmistoitu, mida kiiresti soojendada - sest elektri väidetava tagasisaabumise ajaks oli märgitud "tööpäeva lõpp", mis minu kogemuste kohaselt on suhteliselt veniv mõiste ega andnud mulle seega erilist kindlustunnet. Nüüd ongi meespere kohe-kohe saabumas ja mul toit ahjus soojas.

Meil oleks hädasti vaja kohta, kuhu oma pisikeses elamises ära mahutada üks korralik puupliit - ja mitte mingi buržuika, vaid ikka suur ja praeahjuga, kus saaks teha ahjupraadi, mis lõhnab nii, nagu oskab lõhnata vaid puupliidil valmistatud toit.

Aga üldjoontes olen ma tänase vaikuse kuulamise päevaga täiesti rahul.

pühapäev, jaanuar 15, 2006

Ei no tore on. Kõigepealt jäi haigeks J, siis oli minu kord. Eile õhtul helistas Tartust kT, et tal on kohutavalt paha olla. Ja täna hommikul siis kuulsin E-d kiirustades WC poole lippamas. Kui ma end üles ajasin, et asja uurida, saidki minu kahtlused kinnitust.

Ja mina siin veel mõtlesin mõne päeva eest, et sel talvel on hästi läinud - polegi veel kogu perega siruli jäänud. Pipart mulle keele peale!

laupäev, jaanuar 14, 2006

Hakkasin "Kolme õde" vaatama ja tabasin end ühtäkki loendamas, kes selles 1981. aasta telelavastuses osalenud näitlejaist veel elavad, kes aga juba ära läinud. Nukker tegevus. Jüri Järvet, Juhan Viiding, Mikk Mikiver... Niimoodi nad lahkuvadki ja iga lahkunuga koos lõpeb midagi suurt - anne, millest meil on olnud au osa saada.

Ma ei oskagi midagi lisada. Jäägu siis nii.

reede, jaanuar 13, 2006

Näh jaa! Manni üleskutse sundis mindki oma talveunes hallollust togima, et see jalad alla võtaks. Tahan ka. Aga ikka on nii, et "küll sööks suu ja saadaks vatsa, kuid ei jalad kanda jaksa!" Küll teeks ja oleks ja meisterdaks, kui vaid aega leiaks. Olen praegu oma tegemistega üsna piiri peal, nii et lisakohustusi võtta on juba liiast. Või mis kohustusi nüüd - see poleks kohustus, vaid sulaselge rõõm. Ega's midagi, hakkan aga otsima. Seda ajakest, noh. Kusagil peab ju see pesa olema, kus ta end peidab.

kT saigi kolmandat korda onuks. :) Ja viimaks ometi üks tüdruk ka poiste sekka. Nüüd on keegi, kellele satsikesi ja nukuriideid meisterdada. :P Kui mulle sünnitusmajas öeldi, et on poeg, siis tabas mind isegi läbi narkoosiuima paras paanikahoog. :) Esimene mõte oli et "Issand, ma ei oska temaga midagi peale hakata! Autodest ja tehnikast ei taipa ma ju mummigi!" Aga see läks õnneks kähku mööda.

Tegelikult tahtsin kirjutada sellest, et sain ühe portsu imevahvate kassimustrite (ega see vist päris õige sõna pole, aga noh...) omanikuks. :) Lisaks on neid üsna lihtne tikkida, sest enamjaolt on need must-valged.

Ainus asi - peab nende piltide kasutamiseks midagi innovatiivset leiutama. Niisama raamitult seinale ma neid ju ei pane. Meil pole vaba pindagi nii palju - kõik on juba Malle Leisi raamimist ootavate akvarellide tarvis ära broneeritud.

neljapäev, jaanuar 12, 2006

No nii. Siin on siis nimekiri raamatutest, mida ma endale tahaksin.

The Crazy Quilt Handbook 2nd Edition
Judith Baker Montano

ISBN: 1571201734
Olemas!

The Art of Silk Ribbon Embroidery
Judith Baker Montano
ISBN: 0914881558

The Silk Ribbon Embroidery Bible: The Essential Illustrated Reference to Designs and Techniques
Joan Gordon
ISBN: 0896891690
Olemas!

Classic Hardanger
Gina Marion
ISBN: 1863513434 OOTAN

The New Anchor Book of Hardanger Embroidery Stitches: Techniques and Designs
Sue Whiting
ISBN: 0715319159

Donna Kooler's Crocheted Afghans
Donna Kooler
ISBN: 1402722303

Scarf Style: Innovative to Traditional, 31 Inspirational Styles to Knit and Crochet
Pam Allen
ISBN: 1931499543 OOTAN

Big Girl Knits: 25 Big, Bold Projects Shaped for Real Women with Real Curves
Jillian Moreno, Amy R. Singer
ISBN: 0307336603

Vogue Knitting on the Go: Croheted Scarves
Vogue Knitting

25 Cushions to Knit: Fantastic Cushions For Every Room in Your Home
Debbie Abrahams

Quick and Easy Cushions and Covers
Jill Blake
ISBN: 0706373774

Tumedamas ja jämedamas kirjas on need raamatud, mida ma ikka väga endale igatsen. Jajah - unistada ju võib. Tasapisi ehk saan ka.

Sildid:

Rubriik "J arstiteaduslikud tähelepanekud": "Vees on palju organisme ja sellepärast peab vett jooma. See teeb kõhule head."

Vaene kallis J! Ma ei teagi nüüd, kas tegemist on mingi viirusega või oli selles süüdi ninaverejooks ja veri läks kurku või on tegu mõlema variandi kombinatsiooniga, aga igatahes oli tal vaesekesel süda pahaks läinud. Ja ütlema ta ka ei tulnud, nii et avastasime juhtunu alles hommikul. Igatahes on tal nüüd lasteaiavabad päevad. Eks näe, mis esmaspäeval saab.

Aga tema ninaverejooksud teevad mulle ikka muret. Mida kõike me ette pole võtnud - küll on tal veresooni kõrvetatud, küll on ta söönud kõikvõimalikke rauda sisaldavaid tablette ja toite, viimati käisime isegi laserravis (see on nagu nõelravi, kuid punkte mõjutatakse laseriga), aga abi on olnud vähe ja vaid lühikest aega korraga. Arstid lohutavad, et ta kasvab sellest välja. Seda ma usun, aga kui mu laps juba nohusest ninast paanikasse satub ja hirmunult küsib, et ega see veri pole, mis tuleb, ja kui ma mõni päev kolm-neli korda pean tal spetssalviga troppi ninna panema (kuigi väike lohutus on see, et need jooksud käivad tal periooditi, mitte iga päev), siis ei leevenda see teadmine minu muret teps mitte.

Ohjah. J palus kummeliteed ja vesi ongi ära keenud. Nii et lugemiseni.

Hilisem lisa: Ongi nii, et kombinatsioon. :( Nina hakkas verd jooksma ja lasteaias olla veel paar last haigeks jäänud, nii et viirus ka. Täismäng.

kolmapäev, jaanuar 11, 2006

Eile õhtul sai tuvastatud, et abielus olen ma sushiga. Vaat siis. kT "makes tongues happy" ja mina "intoxicate people around me". Me sobime ülihästi. :)

Eilne saak oli jaanuarikuu Anna - lihtsalt sellepärast ostsin, et seal oli üsna jämedast lõngast (laisk, nagu ma olen, eksole) natuke viklit meenutavas koes kampsun, mis sobiks J-le. Ja üht-teist muud ka.

teisipäev, jaanuar 10, 2006

J saab täna viieaastaseks. Õigemini juba sai - kell 11.26, kui nüüd minutipealt täpne olla. Sel puhul ma loomulikult keedan, küpsetan ja koon. Plaanis on pisike perekondlik istung koos pitsarullide ja jäätisega.

See on nüüd küll äärmine klishee, aga lapsed kasvavad tõepoolest kiiresti. Paar aastat veel, siis läheb poiss kooli, ja kaugel see naisevõttki siis enam. Ohjah. Ma hakkan vist vanaks jääma. Päevad vuhisevad mööda - muudkui viuhh! ja viuhh!, nii et pea hakkab ringi käima. :) Karm.

Aga nüüd lähen ja panen taigna hakkama. Lugemiseni. :)

Otsisin seletust väljendile Marcel wave ja leidsin sellise huvitava lehekülje.

pühapäev, jaanuar 08, 2006

wine
You taste like wine. You have a bittersweet
sophistication. Your fine sensibilities and
delicate flavors intoxicate those around you.

How do you taste?
brought to you by Quizilla


Olge lahked. Aga mulle meeldib see tulemus. :)

Muuseas leidis eile kinnitust tõsiasi, mida ma olen algusest peale kahtlustanud - nimelt on kT ikka romantik mis romantik. Kui mees juba neljandat korda seda filmi vaatab, siis ei saa asi teisiti olla ju.

Armas.

laupäev, jaanuar 07, 2006

Väidab see ajakiri, et hargipits on uus must. Nunuh. Igatahes huvi hakkas idanema.

Aga muidu tekitas uus number mus mõtteid beebikudumite vallas. Naol on neil päevil tütar sündimas ja siin on üks maru armas kampsun. Ja kootud lappidest beebitekk, sihuke rõõmsameelsetes toonides. Vaatame. Võtame plaani.

Pagana ilm on nii uimane ja mina olen uimane ja kassid on uimased ja kT on uimane. J-st ei oska öelda, ta on linnas E juures ja viimase telefonikõne kohaselt kamandanud vaese vanaema Toompeale Pikka Hermanni ja sini-must-valget lippu vaatama. Ta on meil ju padurahvuslik. Kodus on kõik kohad joonistatud ja kleebitud sini-must-valgeid täis, Tartu Mänguasjamuuseumi suveniiriletist nõudis endale ka lipuga tinasõduri ja unelauluks kõlbas üksvahe ainult "Eesti lipu laul". See on kuidagi hästi armas. :) Aga kuidas nad tänase libedaga Toompeale kõmbivad, seda ma küll ette ei kujuta. Ohjah.

reede, jaanuar 06, 2006

Nõnda siis. Tänase päeva seisuga on mul olemas Aino Praakli "Kirikindad" I ja II ja juba jõudsin ka silma peale panna Hallistest pärit põrgu- ehk pessutulbakirjas kinnastele (I osa, lk 12). Üksiti jäi mulle silma, et on olemas selline raamat nagu "Mulgi kirikindad ja kirisukad". Kus? Mis? Kes? Millal? Kas ammu? Kust saab? Kas üldse (enam) saab?

Ohh ma ütlen. Lisaks täienes mu raamatute kollektsioon Anu Pingi õmblemise- ja tikkimiseõpikutega. Tuleb ikka ükskord õmblusmasinaga sõbralikumad suhted sisse seada.

Aga praegu tahaksin hoopis tikkida. Hirrrrrmsasti tahaksin. No mida ma teen siis nüüd?

neljapäev, jaanuar 05, 2006

Vahel harva Delfi naistefoorumi etenduse-raamatu ossa kiikamine annab mõnikord ikka teadmisi ka. Nimelt väidab seal keski näitsik, et on ära tõlkinud Susan Kay "Phantom'i". Mainit proua nimelt võttis kätte ja kirjutas Gaston Leroux' originaali, Webberi muusikali ning omaenese leegitseva fantaasia abiga Ooperifantoomi eluloo.

Kunagi ammu, kui Apollo oli alles Viruvärava raamatupood, leidsin minagi sealt mainit teose. Lugesin läbi ka. Nutune on. Eriti lapsepõlve osa. Ja kui juhtud veel vahepeal hellasüdameliseks emmeks saama (nagu minuga juhtus, enne kui ma selle teist korda läbi lugesin), siis löristad ikka nutta ka. Huvitav ja kurb lugemine, tõesti. Ainult lõpp on ikka liig mis liig. Natuke imalaks kisub kätte ära.

Eks näis, kas see jutt tõlke ilmumisest peaks ka tõele vastama.

kolmapäev, jaanuar 04, 2006

green aura
Your aura shines Green!

What Color Is Your Aura?
brought to you by Quizilla


Hilisem lisandus: Ah et kui natike kainet mõistust peas, siis võin kohe hakata teisi värve shrink'ima? Tore-tore.

teisipäev, jaanuar 03, 2006

Ilus tegelikult. Mulle, kes ma sinise oma lemmikvärviks tunnistan, kohe väga silma mööda. :)

esmaspäev, jaanuar 02, 2006

Tänase päeva saavutus: "Tikkimispistete piibel". Aega parajaks tehes sirvisin seda uuesti ning jäin veelgi rohkem rahule - eriti seetõttu, et seal on pikalt juttu ka pilutamisest, mis mulle kooli käsitöötundidest meelde on jäänud, mida ma aga sellest peale teinud ei ole. Seepärast olid ka töövõtted ununud.

Aga oh! Päris ausalt - selleks, et raamtupoe käsitööriiulite poole vaadata, peab olema otsustusvõimeline ja tugeva tahtejõuga inimene. :) Seal oli ju nii palju asju, mida ma tahaksin! Kudumisest (õnneks Varraku "Koekirjade varamu" on mul olemas), heegeldamisest, tikkimisest nii ja naa, lapitöödest, kangakudumisest... Ohhh. Ma ei või rääkidagi. Igatahes panin veel nii mõnelegi raamatule silma peale, nii et kui mul kord jälle "palgapäev" on, sean sammud sinna tagasi.

A propos, tuleb endale ilmselt ka Rahva Raamatu kliendikaart muretseda. Ohjah.

pühapäev, jaanuar 01, 2006

Ongi käes see uus aasta. Tore, et see saabus ühe minu lemmikmuusikali saatel. Või mis ühe lemmiku. Tegelikult on see kõige-kõige, tegelikult olen selle muusika lummuses olnud juba sest ajast, kui seda millalgi vist 1990. aastal siis alles Eesti Raadio 1. programmi ooperiõhtu kavas mängiti. Kuulsin juhuslikult reklaami ja need nii tuntud natuke pahaendelised orelihelid äratasid minus piisavat huvi, et mitte alla vanduda oma tavalisele hajameelsusele ja asi lihtsalt ära unustada.

Oh jaa. Piisab, kui ma ütlen, et toona alles kutsikaohtu Nora näris sellal, kui mina kusagil kõrgustes hõljusin, puruks minu puuvardad, mistõttu ma pärast pidin nende tükke poolelioleva kampsuni üleshargnenud lõngadest välja harutama. Ma lihtsalt unustasin koera olemasolu ja selle, et ta võib pahandust teha. :) Järgmisel päeval selgus minu suureks õnneks, et ühel mu töökaaslasel oli olemas lindistus. Loomulikult palusin endale ka. Ja sestsaadik olen müüdud hing.

Film iseenesest polnud ju päris see - minu meelest. Ilmselt minu kiiks, aga ma ei saa südamest kaasa elada mehele, kelle "kohutav, õudu tekitav nägu" tähendab kerge põletusarmiga sarnanevat märki. Sest originaalis oli ta tõesti jube - elavale luukerele sarnanev olevus, kellele ma tõepoolest südamest kaasa tundsin. Ja mis puutub Christine'i, siis sellised närbuvad õiekesed pole kunagi olnud minu maitse. Aga see selleks.

Ja veel - minu kiitus Kaja Engelbrechtile. Tõlge oli tasemel. Kinoversiooni tõlge ei kannata küll mingit kriitikat - see teeb kohati lausa füüsiliselt haiget. Kahjuks on sama tõlge ka DVD-l, aga seal on õnneks võimalik seda mitte kasutada.

Igatahes uinusin sinnasamma teleka ette, peas lõpulaulu helid, ja ärkamisest saati olen seda laulu ümisenud. Kaunis.

autorist

  • olen: oravake
  • elan: oma kodus
uudishimulikele
minu muujutubloog
www.flickr.com
This is a Flickr badge showing public photos from oravake. Make your own badge here.

foorumid

    Kullaketrajad

    Kodu Kauniks käsitööfoorum

osalen

kasulikud kohad

    Annie's Attic Harriet
eXTReMe Tracker