Siis ep olnud mul veel aimugi, et on olemas sihukesed asjad nagu heegeldamiseks mõeldud plastmassrõngad. Nüüd sain need kätte ja praegu mõtlen-vaatan. Ilmselt hakkab tikkimistuhin mööda saama ja asemele on tulemas heegeldamistuhin. Oh seda tuulelipu iseloomu küll. :P :) Eriti, kui heita pilk vasakule, tegemisel ja tegemist ootavate asjade nimekirjale. Aga nendega on jälle nii, et näiteks kardina ja lapiteki jaoks on vaja kangast, aga kangapoodi tahan ma minna üksi - siis on aega mõelda, vaadata, mediteerida ja valida. J kaasasolek on segavaks faktoriks. Liiatigi mõtlesin ma, et kui juba, siis kiikan Pärnu maantee Abakhani ja üksiti kaen ära ka uue poe. Aga see on tulevikumuusika, kui J lõug juba sedavõrd paranenud, et ta võib lasteaeda minna.
Nii et endiselt suured linnad, aga kärbsepesa loomulikult ei ole. Grr.