Rõõmsat ja rahulist aastavahetust teile, kõik see rahvas!
| lingi | meeleavaldusi 
laupäev, detsember 31, 2005
reede, detsember 30, 2005
J kurtis just oma öiseid üleelamisi: "Koerad haukusid, jah. Ma pidin ikka kurja häält ka tegema. Nad oleksid mu peaaegu üles ajanud ju. Siis ma ütlesin, et: "Koerad! Kui te kohemaid järele ei jäta, siis läheb asi tõsiseks!" Ja siis ma sain jälle magada."
:D Sest tegelikult otsustas ta sel ööl hoopis meie juures magada ja põõnas nigu nott.
:D Sest tegelikult otsustas ta sel ööl hoopis meie juures magada ja põõnas nigu nott.
| lingi | meeleavaldusi
Alustan tänast sissekannet päris helges meeleolus. :) Nimelt tuli J hetk tagasi minu juurde, kinkis mulle jupikese hõbekarda ja teatas: "Mul hakkas sinust tore."
Tore on, kui lapsel sinust tore hakkab. :)
Aga tegelikult tahtsin siia üles tähendada üht ja teist, mida ma netis tuulates leidsin: lingikogu. Paljud lingid seal muidugi enam ei tööta ka, aga huvitavaid leide on siiski:
Testid. Siin saad kontrollida oma teadmisi erinevate tingmärkide ja tehnikate kohta. :) Ainult et kasuks tuleb soome keele oskus.
Kuidas koduste vahenditega vaibakudumist katsetada.
Siin natuke heegeldamist - erineva kujuga lapid.
Mõned lingid huvitavatele heegeltöödele.
Veel üks õpetus tikkimispistete kohta.
Muuseas hakkas meil ratsuritäht õitsema. :) Ilusad helepunased õied on. Rohenäpp kT mässas sibulatega, istutas need suveks aeda ja puha, ja nüüd siis kaks kolmest võtsid vedu. Teisel on ka juba pungapoja ninaots väljas.
Tore on, kui lapsel sinust tore hakkab. :)
Aga tegelikult tahtsin siia üles tähendada üht ja teist, mida ma netis tuulates leidsin: lingikogu. Paljud lingid seal muidugi enam ei tööta ka, aga huvitavaid leide on siiski:
Testid. Siin saad kontrollida oma teadmisi erinevate tingmärkide ja tehnikate kohta. :) Ainult et kasuks tuleb soome keele oskus.
Kuidas koduste vahenditega vaibakudumist katsetada.
Siin natuke heegeldamist - erineva kujuga lapid.
Mõned lingid huvitavatele heegeltöödele.
Veel üks õpetus tikkimispistete kohta.
Muuseas hakkas meil ratsuritäht õitsema. :) Ilusad helepunased õied on. Rohenäpp kT mässas sibulatega, istutas need suveks aeda ja puha, ja nüüd siis kaks kolmest võtsid vedu. Teisel on ka juba pungapoja ninaots väljas.
| lingi | meeleavaldusi
neljapäev, detsember 29, 2005
Minu õnn ja rõõm osutusid enneaegseiks. Tehnilistel põhjustel jääb maalesõit ära. J on täna pool päeva kaevanud kummalise kõhuvalu üle, lisaks on tal nohu ja hääl ära. Loodan, et see ei arene miskiks hullemaks. :( Sellele lisandub veel hulk miinusmärgiga tegureid ja nii ongi tulemuseks see, et veedame aastavahetuse oma kodus.
Ei, ega siin on ka õnneks rahulik. Ainult nii veerand tundi enne ja tund aega pärast aastavahetust on selline tunne, et sõda on lahti. Kui meie vanur Nora alles elas, sattus ta sellest alati paanikasse, võttis enesele korraga pähe, et on umbes kassi suurune ja peaaegu kaaluta, ning püüdis ennast minu sülle ära mahutada. Kuna tegelikult oli tegu pisikese lamba mõõtu kolliga, siis võite isegi arvata, mis sellest ettevõtmisest välja tuli.
Aga maale saab mõni teine kord.
Ohjah.
Ei, ega siin on ka õnneks rahulik. Ainult nii veerand tundi enne ja tund aega pärast aastavahetust on selline tunne, et sõda on lahti. Kui meie vanur Nora alles elas, sattus ta sellest alati paanikasse, võttis enesele korraga pähe, et on umbes kassi suurune ja peaaegu kaaluta, ning püüdis ennast minu sülle ära mahutada. Kuna tegelikult oli tegu pisikese lamba mõõtu kolliga, siis võite isegi arvata, mis sellest ettevõtmisest välja tuli.
Aga maale saab mõni teine kord.
Ohjah.
| lingi | meeleavaldusi
kolmapäev, detsember 28, 2005
Tänase päeva saak: kolm tokki Novita Seitsemän veljestä-lõnga - tumedam ja heledam vanaroosa ning hallikasvalge. Plaanis nimelt maale kaasa võtta, et seal vana aastat ära saates üksiti sisse õnnistada sünnipäevakingiks saadud raamat. Olen juba ammu mõelnud, et meie voodi vajab korralikku ja ilusat päevatekki. Mõtteid juba liigub mu vanas peas, eks näis, mis välja tuleb.
Mind on juba haaranud teatav reisipalavik. Tavaline nähe minu puhul, mis väljendub vajalike asjade nimekirjade koostamises ja muus säärases. Aga me saame maale! Vaikusse ja rahhu keset lumiseid metsi. Õndsus!
Mind on juba haaranud teatav reisipalavik. Tavaline nähe minu puhul, mis väljendub vajalike asjade nimekirjade koostamises ja muus säärases. Aga me saame maale! Vaikusse ja rahhu keset lumiseid metsi. Õndsus!
| lingi | meeleavaldusi
teisipäev, detsember 27, 2005
| lingi | meeleavaldusi
Sissejuhatust sellele, millest ma siin kirjutada tahan, on üpris keeruline leida. Tegelikult olen avastanud, et mõnikord on mõtete kirjapanekki keeruline. Peas on kõik selge ja lihtne, aga kui hakkan oma mõtteid sõnadesse valama, on asi selge ainult mulle endale, teistele aga paistab nagu puder ja kapsad. Aga olgu, ma püüan.
Eile õhtul, vaadates kokku koondatud jõulusoovide kordust, hakkasin äkki põhjalikumalt elu üle järele mõtlema. Põhjust selleks andsid kaks klippi - Jaan Kaplinski ja Tõnis Mägi omad. Kaplinski ütles, et jõulud on kadunud. Et jõulud on nagu arg loomake, kes näitab ennast vaid sellele, kellel on kannatust ja tahtmist teda näha. Ja Tõnis Mägi tundis muret selle üle, et me suhtleme üksteisega vaid arvuti-, mobiili- ja telekaekraanide kaudu. Ja siis ma mõtlesin, et see ilmselt oligi põhjuseks, miks ma olin nende jõulude ajal nukker ega tundnud mitte midagi, miks ma kirjutasin siia Ott Arderi luuletuse. Minust andekamad inimesed suutsid väljendada seda, mida mina tajusin alateadlikult, aga välja öelda ei osanud.
Mina, mina, mina. See jutt ei ole ju minust. Tegelikult on siin koos väga palju asju, mille võiks kokku võtta ühte lausesse - "Maailm muutub." Aga see tundub kuidagi liiga lihtne ja natuke nagu eskapistlik seletus. Ja tegelikult on sellest ju räägitud - asjade kultusest, ostmismaaniast, jõulude (ja muudegi pühade) kommertsialiseerumisest. Korraga on oluliseks saanud kingitused, raha. Lapsed ootavad igal hommikul, mida päkapikk nende sussi sisse on toonud, ja siis käib lasteaias üksteisest üle kisamine - kellele toodi vingem jubin. Aga kui mõtlema hakata - niimoodi kasvatame me ju ise tarbijaid, inimesi, kes teavad asjade hinda, aga mitte nende väärtust.
1991. aastal, kui ma alles raamatukogus töötasin, korraldati meile seal inglise keele kursused. Edasijõudnute rühma õpetajaks oli naisterahvas nimega Bertie Wallace. Ameeriklasele omase ülevoolavusega vaimustus ta kõigest siinsest (juhtumisi leidis samal ajal aset augustiputsh ja Bertie oli topeltsillas, kuna sai, nagu ta ise väljendas, "eestlastele nii olulisel ajal siin olla ja seda kõike ise tunnetada"). Ta ütles, et meil küll pole midagi, et poed on suhteliselt tühjad ja nii edasi, aga et vähemalt ei ole meil ka sellist võidutarbimist, nagu neil Ameerikas - et kui naabril on auto, siis peab minul olema kaks, et kui naabril on kolm telekat, siis peab minul olema vähemalt neli, jne.
Mulle tundub, et see aeg on meilegi kätte jõudnud. Tarbi, tarbi, tarbi - ainult see on oluline. Asjad ei ole enam mõeldudki pikemaajaliseks kasutamiseks, sest on ju alati võimalik uus osta. Osta, müüa, osta, müüa... Niimoodi unustamegi ära inimesed ja emotsioonid. Pühade-eelse ostuhulluse ajal on tunne, et inimesele otsa vaadates näed tema silmade asemel münte.
Utreerin, seda küll. Ja kipun üldistama. Palun, ärge võtke seda isiklikult - ma lihtsalt püüan natuke oma masendust kergendada.
Aga kui ma tänavu oma Ameerikas elavale vanatäditütrele kirja kirjutasin, mõtlesin sellele, et tegelikult on tema ainuke, kellele ma kirjutan käsitsi. Lihtsalt seetõttu, et ta on vana ega oma arvutit. Ja tegelikult on see ju hea. Kui aus olla, siis pühadekaardid olen ikka püüdnud ise teha ja "tigupostiga" saata, mis sest, et vastu saadavad kaarte vaid lähemad sugulased - ülejäänud meilivad või saadavad SMS-i. Enamiku klassiõdedega, kellega veel side on, suhtlen ikka telefoni või meili või MSN-i kaudu. Kokku saame haruharva. Ja nii ongi, et silma vaatame ainult fotodele, mitte aga inimestele.
Pikk ja segane jutt, pealegi vaevab mind masendus. Pühadejärgne pohmell. Uue aasta algul on see tavaliselt veelgi tugevam. Mõtlesin siin praegu, kas ma selle kirjatüki üldse üles riputangi. Aga olgu peale.
Lugemiseni.
Eile õhtul, vaadates kokku koondatud jõulusoovide kordust, hakkasin äkki põhjalikumalt elu üle järele mõtlema. Põhjust selleks andsid kaks klippi - Jaan Kaplinski ja Tõnis Mägi omad. Kaplinski ütles, et jõulud on kadunud. Et jõulud on nagu arg loomake, kes näitab ennast vaid sellele, kellel on kannatust ja tahtmist teda näha. Ja Tõnis Mägi tundis muret selle üle, et me suhtleme üksteisega vaid arvuti-, mobiili- ja telekaekraanide kaudu. Ja siis ma mõtlesin, et see ilmselt oligi põhjuseks, miks ma olin nende jõulude ajal nukker ega tundnud mitte midagi, miks ma kirjutasin siia Ott Arderi luuletuse. Minust andekamad inimesed suutsid väljendada seda, mida mina tajusin alateadlikult, aga välja öelda ei osanud.
Mina, mina, mina. See jutt ei ole ju minust. Tegelikult on siin koos väga palju asju, mille võiks kokku võtta ühte lausesse - "Maailm muutub." Aga see tundub kuidagi liiga lihtne ja natuke nagu eskapistlik seletus. Ja tegelikult on sellest ju räägitud - asjade kultusest, ostmismaaniast, jõulude (ja muudegi pühade) kommertsialiseerumisest. Korraga on oluliseks saanud kingitused, raha. Lapsed ootavad igal hommikul, mida päkapikk nende sussi sisse on toonud, ja siis käib lasteaias üksteisest üle kisamine - kellele toodi vingem jubin. Aga kui mõtlema hakata - niimoodi kasvatame me ju ise tarbijaid, inimesi, kes teavad asjade hinda, aga mitte nende väärtust.
1991. aastal, kui ma alles raamatukogus töötasin, korraldati meile seal inglise keele kursused. Edasijõudnute rühma õpetajaks oli naisterahvas nimega Bertie Wallace. Ameeriklasele omase ülevoolavusega vaimustus ta kõigest siinsest (juhtumisi leidis samal ajal aset augustiputsh ja Bertie oli topeltsillas, kuna sai, nagu ta ise väljendas, "eestlastele nii olulisel ajal siin olla ja seda kõike ise tunnetada"). Ta ütles, et meil küll pole midagi, et poed on suhteliselt tühjad ja nii edasi, aga et vähemalt ei ole meil ka sellist võidutarbimist, nagu neil Ameerikas - et kui naabril on auto, siis peab minul olema kaks, et kui naabril on kolm telekat, siis peab minul olema vähemalt neli, jne.
Mulle tundub, et see aeg on meilegi kätte jõudnud. Tarbi, tarbi, tarbi - ainult see on oluline. Asjad ei ole enam mõeldudki pikemaajaliseks kasutamiseks, sest on ju alati võimalik uus osta. Osta, müüa, osta, müüa... Niimoodi unustamegi ära inimesed ja emotsioonid. Pühade-eelse ostuhulluse ajal on tunne, et inimesele otsa vaadates näed tema silmade asemel münte.
Utreerin, seda küll. Ja kipun üldistama. Palun, ärge võtke seda isiklikult - ma lihtsalt püüan natuke oma masendust kergendada.
Aga kui ma tänavu oma Ameerikas elavale vanatäditütrele kirja kirjutasin, mõtlesin sellele, et tegelikult on tema ainuke, kellele ma kirjutan käsitsi. Lihtsalt seetõttu, et ta on vana ega oma arvutit. Ja tegelikult on see ju hea. Kui aus olla, siis pühadekaardid olen ikka püüdnud ise teha ja "tigupostiga" saata, mis sest, et vastu saadavad kaarte vaid lähemad sugulased - ülejäänud meilivad või saadavad SMS-i. Enamiku klassiõdedega, kellega veel side on, suhtlen ikka telefoni või meili või MSN-i kaudu. Kokku saame haruharva. Ja nii ongi, et silma vaatame ainult fotodele, mitte aga inimestele.
Pikk ja segane jutt, pealegi vaevab mind masendus. Pühadejärgne pohmell. Uue aasta algul on see tavaliselt veelgi tugevam. Mõtlesin siin praegu, kas ma selle kirjatüki üldse üles riputangi. Aga olgu peale.
Lugemiseni.
| lingi | meeleavaldusi
pühapäev, detsember 25, 2005
laupäev, detsember 24, 2005
Sosisuised jõulud
Igal aastal, aga
asja eest teist taga
lapsepõlve jõule
igatsen ma taga.
Kuuseokstel küünlaid,
kulinaid ja kringleid,
kinke saavad lapsed
meenutavad ingleid.
Kulinad nii kõrgel,
hinges ärev tunne,
niidi otsas ripub
habras kild mu õnne.
Sosisui sai isa
soovi häbeliku,
andis kuuseoksalt
mulle päkapiku.
Nüüdki saavad lapsed
jõuluks kätte lelud,
millel enamasti
sees elekterelud.
Lapsepõlve jõule
ei saa tagasi,
oodaku me neid
ükskõik kui vagusi.
Pisitasa okkaid
põrandale langeb,
päkapikud kuldsed,
hõbedased hanged.
Ott Arder
Igal aastal, aga
asja eest teist taga
lapsepõlve jõule
igatsen ma taga.
Kuuseokstel küünlaid,
kulinaid ja kringleid,
kinke saavad lapsed
meenutavad ingleid.
Kulinad nii kõrgel,
hinges ärev tunne,
niidi otsas ripub
habras kild mu õnne.
Sosisui sai isa
soovi häbeliku,
andis kuuseoksalt
mulle päkapiku.
Nüüdki saavad lapsed
jõuluks kätte lelud,
millel enamasti
sees elekterelud.
Lapsepõlve jõule
ei saa tagasi,
oodaku me neid
ükskõik kui vagusi.
Pisitasa okkaid
põrandale langeb,
päkapikud kuldsed,
hõbedased hanged.
Ott Arder
Sildid: mõtlik
| lingi | meeleavaldusi
esmaspäev, detsember 19, 2005
veereva elu ragin
kõik ikka igavikku
puutrepi tuttav nagin
ma kohtan päkapikku
männimetsas homme
kell kolmveerand kaksteist
ja meil on kena komme
suudelda teineteist
puude tüved on soojad
soe on päkapikk
kusagil on looja
miski on igavik
Juhan Viiding
Ma soovin teile kõigile
Võib-olla kohtume veel selle aasta sees, aga pead ma anda ei saa.
kõik ikka igavikku
puutrepi tuttav nagin
ma kohtan päkapikku
männimetsas homme
kell kolmveerand kaksteist
ja meil on kena komme
suudelda teineteist
puude tüved on soojad
soe on päkapikk
kusagil on looja
miski on igavik
Juhan Viiding
Ma soovin teile kõigile
Võib-olla kohtume veel selle aasta sees, aga pead ma anda ei saa.Lugemiseni!
| lingi | meeleavaldusi
pühapäev, detsember 18, 2005
Mõned armsad inglid tikkimiseks - kuigi nende nägemiseks peab kerima lehekülje lõppu ja valima sealt "free design". Ja siin veel üks huvitav link.
| lingi | meeleavaldusi
Viimaste päevade apdeit:
1) Külad käisid ära. Kõige oma laiskuse juures (s.t. minu, mitte E) saime hakkama päris söödava ja natuke jõululise menüüga, mis üksmeelselt väga heaks kiideti. :) Lõime tüki sealiha koos sibulate ja porganditega ahju, tegime kotlette mustade ploomidega ja keetsime hapukapsaid. Läks nigu niuh! Eriti meespoolele. Ja kohvi kõrvale küpsisetorti, mille retsept pärineb minu ammusest kaalujälgija-ajast ja nõuab pisut mässamist, aga saab maru maitsev.
2) Täna plaanime minna Vabaõhumuuseumi revolutsionääre kaema. :) Tegelikult aga tahaksin Sutlepa kabelis jõulumuusikat kuulata. Igatahes nad lubasid!
3) Ja muud ei midagi. Ah jaa, Krahvist on vahel ikka tolku ka - tänu temale avastasin ülimõnusa lugemise.
4) Mis käsitöösse puutub (tuleb ikka ära mainida, eksole - käsitööbloog ikkagi), siis seda pole ma grammigi teinud. Ja mida olen juba varem teinud, seda näidata ei saa - teadagi, mis põhjusel. Nii et kullakallis Jõuluvana, palun too mulle digifotokas. Ausõna, ma olen pai. oravake.
Lugemiseni.
1) Külad käisid ära. Kõige oma laiskuse juures (s.t. minu, mitte E) saime hakkama päris söödava ja natuke jõululise menüüga, mis üksmeelselt väga heaks kiideti. :) Lõime tüki sealiha koos sibulate ja porganditega ahju, tegime kotlette mustade ploomidega ja keetsime hapukapsaid. Läks nigu niuh! Eriti meespoolele. Ja kohvi kõrvale küpsisetorti, mille retsept pärineb minu ammusest kaalujälgija-ajast ja nõuab pisut mässamist, aga saab maru maitsev.
2) Täna plaanime minna Vabaõhumuuseumi revolutsionääre kaema. :) Tegelikult aga tahaksin Sutlepa kabelis jõulumuusikat kuulata. Igatahes nad lubasid!
3) Ja muud ei midagi. Ah jaa, Krahvist on vahel ikka tolku ka - tänu temale avastasin ülimõnusa lugemise.
4) Mis käsitöösse puutub (tuleb ikka ära mainida, eksole - käsitööbloog ikkagi), siis seda pole ma grammigi teinud. Ja mida olen juba varem teinud, seda näidata ei saa - teadagi, mis põhjusel. Nii et kullakallis Jõuluvana, palun too mulle digifotokas. Ausõna, ma olen pai. oravake.
Lugemiseni.
| lingi | meeleavaldusi
reede, detsember 16, 2005
Usun, et see pole mitte mulle ainuomane joon nunnude asjade peale üles sulada, vaid et see on omane vähemalt poolele inimkonna progressiivsemast osast. Nimelt ei saa ma sinna midagi parata, et minust ähvardab sula loik järele jääda iga kord, kui telekas näidatakse emt-i reklaami oma pojale unelaulu laulvast karmist metallurgist. See on armas!
Vaatan siin, et minu käsitööbloogist kisub viimasel ajal vägisi mingi pereelu kajastav kirjatükkide kogu saavat, aga midagi pole teha. Pole aega, Rebaseonu, pole aega, pole aega! Ja juurde võtta tat, kurjavaimu, kah kusagilt pole. Kes küll venitaks ööpäeva pikemaks? Ja kes mu jõulukingid valmis teeks-ostaks? Ja kes jõulukaardid laiali saadaks?
Äh. Ei vingu. Tegutsen. Lugemiseni.
Vaatan siin, et minu käsitööbloogist kisub viimasel ajal vägisi mingi pereelu kajastav kirjatükkide kogu saavat, aga midagi pole teha. Pole aega, Rebaseonu, pole aega, pole aega! Ja juurde võtta tat, kurjavaimu, kah kusagilt pole. Kes küll venitaks ööpäeva pikemaks? Ja kes mu jõulukingid valmis teeks-ostaks? Ja kes jõulukaardid laiali saadaks?
Äh. Ei vingu. Tegutsen. Lugemiseni.
| lingi | meeleavaldusi
teisipäev, detsember 13, 2005
Kui ma täna nagu tavaliselt Viru keskuses latte't rüübates aega parajaks tegin, hakkas Louis Armstrong laulma sellest, kui imeline on maailm. Ja korraga tundsin, et see ongi nii. :) Telefon laual piiksus aeg-ajalt SMS-e vastu võttes, inimesed toimetasid ümberringi... Kui vähe on mõnikord vaja, et tajuda, kui õnnelik sa tegelikult oled.
Njah. Aga nüüd pean ma laupäevaks menüü välja mõtlema, et kümnepealine külaliste seltskond ära toita. Sünnipäev on tore asi küll, aga nõuab teatavaid ettevalmistusi. Kõige keerulisem on valikuid teha, sest mu peast tormab läbi mitmeid variante ja kõik tunduvad ahvatlevad. Samas olen ma piisavalt laisk ja tahan võimalikult vähese mässamisega hakkama saada.
Tekiriba õnneks edeneb. Loodan selle hiljemalt ülehomme posti panna.
Njah. Aga nüüd pean ma laupäevaks menüü välja mõtlema, et kümnepealine külaliste seltskond ära toita. Sünnipäev on tore asi küll, aga nõuab teatavaid ettevalmistusi. Kõige keerulisem on valikuid teha, sest mu peast tormab läbi mitmeid variante ja kõik tunduvad ahvatlevad. Samas olen ma piisavalt laisk ja tahan võimalikult vähese mässamisega hakkama saada.
Tekiriba õnneks edeneb. Loodan selle hiljemalt ülehomme posti panna.
| lingi | meeleavaldusi
laupäev, detsember 10, 2005
Jõulupidu oli imearmas. Väikesed ilusates kleitides tüdrukud ja viigipükstes ning vestides-pintsakutes poisid, shikid kikid lõua all, on ikka ekstra nunnud. :)
Algatuseks lasi õpetaja Monika ringi käima pisikeses laternas küünla. See oli... kuidagi rahulik ja kena niimoodi jõuluvalgust käest kätte ulatada. Isegi ringi sahmivad mudilased jäid vaikseks. Siis tegid lapsed oma laulumänge paar tükki ja "aitasid" õpetajatel jõuluvana tarvis üht muusikapala "harjutada". See oli tõeliselt imestusväärne, kui süvenenult J jälgis viiulit mängivat õpetaja Anu - nii et unustas vahepeal oma metallofoni mängida. :) Ime siis, et meie majas viimasel ajal muud juttu ei kuulegi, kui et: "Meil oleks ikka tõesti klaverit vaja!"
Jõuluvana asemel tuli küll päkapikk, aga sest polnud midagi. Luuletusi loeti ikka hoolega, mõni deklameeris tõsiselt ja iga silpi rõhutades, just nagu kuulaks metronoomi rütmi. Isegi meie poiss, kes muidu naljalt suud lahti ei tee - mitte et ta häbeneks või kardaks, aga tema argument on selge ja lihtne: "Ei taha," - vuristas ette tervelt viiest salmist koosneva luuletuse.
Kogu lugu lõppes ühislauluga. Oli ikka näha ja kuulda, et nii mõnedki emad-isad on muusikud ja lauljad. Päris algul mängisid ühe tüdruku vanemad viiulil-harmooniumil Olav Ehala imekaunist jõululugu, pärast aga jorises minu kõrval üks kõlav bariton: "Tasa, tasa jõulukellad kajavad..."
Ja eriti armas oli pärast läbi pimeda vanalinna jalutada. J oli muidugi nii väsinud, et Raekoja platsi kuuse juurest jäi seekord läbi minemata - muidu on see kindlalt iga laupäeva programmis.
Mulle meeldib see seltskond, kes Laste Loomingu Stuudios koos käib. Ja mulle meeldib see, et minu lapse iseärasustesse suhtutakse seal mõistva rahuga. Kui J kaasa ei laula, ei tee õpetajad sellest numbrit. Kaasa mängib ja laulu ajal vajalikes kohtades vajalikke liigutusi teeb ta hoolega. Aga laulmisega on nagu on. Tänagi tegi algul suu lahti, siis aga korraga klõps! enam mitte üks piuks. Samas näost on näha, et poiss kogu hingest naudib seda, mida ta teeb, ja eriti naudib õpetajate pillimängu. Ja huvitav on see, et lastega ta eriti ei suhtle - lasteaias on tal paar sõbramat selli, kellega on hea koos vaikselt külg külje kõrval autosid sõidutada või raamatuid vaadata, ja laulu-kunstiringis käib üks neist samuti, aga üldiselt meeldib J-le suhelda täiskasvanutega. Kõik kasvatajad-õpetajad on tema sõbrad.
Jouluradiost tuleb praegu "La blanca Navidad". Ma pole hispaaniakeelset varianti varem kuulnudki. Kuigi mind kummitab praegu Ehala jõululaul, millest ma tean kahjuks vaid esimest rida: "Jõuluööl käib ingel igas toas..."
Ilusaid unenägusid. :)
Algatuseks lasi õpetaja Monika ringi käima pisikeses laternas küünla. See oli... kuidagi rahulik ja kena niimoodi jõuluvalgust käest kätte ulatada. Isegi ringi sahmivad mudilased jäid vaikseks. Siis tegid lapsed oma laulumänge paar tükki ja "aitasid" õpetajatel jõuluvana tarvis üht muusikapala "harjutada". See oli tõeliselt imestusväärne, kui süvenenult J jälgis viiulit mängivat õpetaja Anu - nii et unustas vahepeal oma metallofoni mängida. :) Ime siis, et meie majas viimasel ajal muud juttu ei kuulegi, kui et: "Meil oleks ikka tõesti klaverit vaja!"
Jõuluvana asemel tuli küll päkapikk, aga sest polnud midagi. Luuletusi loeti ikka hoolega, mõni deklameeris tõsiselt ja iga silpi rõhutades, just nagu kuulaks metronoomi rütmi. Isegi meie poiss, kes muidu naljalt suud lahti ei tee - mitte et ta häbeneks või kardaks, aga tema argument on selge ja lihtne: "Ei taha," - vuristas ette tervelt viiest salmist koosneva luuletuse.
Kogu lugu lõppes ühislauluga. Oli ikka näha ja kuulda, et nii mõnedki emad-isad on muusikud ja lauljad. Päris algul mängisid ühe tüdruku vanemad viiulil-harmooniumil Olav Ehala imekaunist jõululugu, pärast aga jorises minu kõrval üks kõlav bariton: "Tasa, tasa jõulukellad kajavad..."
Ja eriti armas oli pärast läbi pimeda vanalinna jalutada. J oli muidugi nii väsinud, et Raekoja platsi kuuse juurest jäi seekord läbi minemata - muidu on see kindlalt iga laupäeva programmis.
Mulle meeldib see seltskond, kes Laste Loomingu Stuudios koos käib. Ja mulle meeldib see, et minu lapse iseärasustesse suhtutakse seal mõistva rahuga. Kui J kaasa ei laula, ei tee õpetajad sellest numbrit. Kaasa mängib ja laulu ajal vajalikes kohtades vajalikke liigutusi teeb ta hoolega. Aga laulmisega on nagu on. Tänagi tegi algul suu lahti, siis aga korraga klõps! enam mitte üks piuks. Samas näost on näha, et poiss kogu hingest naudib seda, mida ta teeb, ja eriti naudib õpetajate pillimängu. Ja huvitav on see, et lastega ta eriti ei suhtle - lasteaias on tal paar sõbramat selli, kellega on hea koos vaikselt külg külje kõrval autosid sõidutada või raamatuid vaadata, ja laulu-kunstiringis käib üks neist samuti, aga üldiselt meeldib J-le suhelda täiskasvanutega. Kõik kasvatajad-õpetajad on tema sõbrad.
Jouluradiost tuleb praegu "La blanca Navidad". Ma pole hispaaniakeelset varianti varem kuulnudki. Kuigi mind kummitab praegu Ehala jõululaul, millest ma tean kahjuks vaid esimest rida: "Jõuluööl käib ingel igas toas..."
Ilusaid unenägusid. :)
Sildid: muidujutt
| lingi | meeleavaldusi
Täna tuleb toimekas päev. J-l õn õhtul Laste Loomingu Stuudio jõulupidu, aga pole veel pidukingi. Eelmistest kingadest - tegelikult kogu komplektist - on ta selle aastaga nii välja kasvanud, et lausa lust ja rõõm.
Seepärast pühime üsna varsti E residentsi suunas minema - see on määratud operatsiooni "Uued kingad" peakorteriks. Üksiti pääsen siis E kangavarudesse tuhnima, et lõpuks ometi asuda lubatud lapitekiriba kallale. :( No pole jõudand veel, noh. Olengi ilmselt viimane-hapupiimane.
Nii et lugemiseni, kallis rahvas. :)
Seepärast pühime üsna varsti E residentsi suunas minema - see on määratud operatsiooni "Uued kingad" peakorteriks. Üksiti pääsen siis E kangavarudesse tuhnima, et lõpuks ometi asuda lubatud lapitekiriba kallale. :( No pole jõudand veel, noh. Olengi ilmselt viimane-hapupiimane.
Nii et lugemiseni, kallis rahvas. :)
| lingi | meeleavaldusi
neljapäev, detsember 08, 2005
Täna pugesid isegi minu pähe mõtted mütsist. "Isegi" sellepärast, et minu ja mütside suhe on... sihuke eemalehoidev. Me vaatame teineteist kaugemalt, ligi ei lähe.
Asi on lihtsalt selles, et ma ei armasta mütsi kanda ja mütsid on sellest ilmselt ka aru saanud, sest ükskõik, kui mõnus mõni eemalt paistab - kui mina selle pähe panen, näen ma välja enam-vähem nagu korvi alt passiv merisiga. :( Nojah, tegelikult, kui nüüd päris aus olla, siis baretid mulle sobivad. Üldiselt. Aga bareti kudumine (ja heegeldaminegi) on asi, millega ma veel rinda pistnud ei ole ja seega suhtun sellesse teatava ebakindlusega. Pealegi jälitab mind ebamäärane hirm, et minu katsetus kukub välja selline, nagu on "Õnne" Laine kuulus oranž peakate. :)
Aga tegelikult olen ma paduväsinud. Mitte miski ei edene ja külmetus vaevab ka. Keerasin just tassitäie Coldrexit naha vahele, et kõige hullemat ennetada. Aga kõige jubedam on see pingepeavalu, mis mind ikka vaevama kipub, kui mu arvuti taga istumine liiga intensiivseks muutub. See on peaaegu nagu migreen, hullematel päevadel on süda paha ja silme ees virvendab, kael aga on nii kange, et isegi kurk on valus. :( Selle vastu aitab ainult õige hetke äratabamine, aga alati pole siis tabletti käepärast võtta.
Seepärast pole ma ka midagi kasulikku teinud ega oma olemasolu õigustanud mitte millegagi peale selle, et perel on iga päev soe toit laual. Ja seda ka rohkem seetõttu, et pühapäeval tabas mind kokkamishoog ja nii sõime mitu päeva magushapuid kapsaid erinevate lisanditega :) Õnneks on see meie pere üks lemmiktoite, nii et mingit õiendamist ei kostnud.
Tänane ilm pn PADUVASTIK! Ma olen uimane ja loid, aga õhtul peame J-ga veel arsti juurde minema - ta saab oma ninaverejooksude tõttu ravi. Mina aga ei tahaks enam kuiski nina majast välja pista, vaid nukkuks hoopis ega ärkaks enne kevadet. :(
Asi on lihtsalt selles, et ma ei armasta mütsi kanda ja mütsid on sellest ilmselt ka aru saanud, sest ükskõik, kui mõnus mõni eemalt paistab - kui mina selle pähe panen, näen ma välja enam-vähem nagu korvi alt passiv merisiga. :( Nojah, tegelikult, kui nüüd päris aus olla, siis baretid mulle sobivad. Üldiselt. Aga bareti kudumine (ja heegeldaminegi) on asi, millega ma veel rinda pistnud ei ole ja seega suhtun sellesse teatava ebakindlusega. Pealegi jälitab mind ebamäärane hirm, et minu katsetus kukub välja selline, nagu on "Õnne" Laine kuulus oranž peakate. :)
Aga tegelikult olen ma paduväsinud. Mitte miski ei edene ja külmetus vaevab ka. Keerasin just tassitäie Coldrexit naha vahele, et kõige hullemat ennetada. Aga kõige jubedam on see pingepeavalu, mis mind ikka vaevama kipub, kui mu arvuti taga istumine liiga intensiivseks muutub. See on peaaegu nagu migreen, hullematel päevadel on süda paha ja silme ees virvendab, kael aga on nii kange, et isegi kurk on valus. :( Selle vastu aitab ainult õige hetke äratabamine, aga alati pole siis tabletti käepärast võtta.
Seepärast pole ma ka midagi kasulikku teinud ega oma olemasolu õigustanud mitte millegagi peale selle, et perel on iga päev soe toit laual. Ja seda ka rohkem seetõttu, et pühapäeval tabas mind kokkamishoog ja nii sõime mitu päeva magushapuid kapsaid erinevate lisanditega :) Õnneks on see meie pere üks lemmiktoite, nii et mingit õiendamist ei kostnud.
Tänane ilm pn PADUVASTIK! Ma olen uimane ja loid, aga õhtul peame J-ga veel arsti juurde minema - ta saab oma ninaverejooksude tõttu ravi. Mina aga ei tahaks enam kuiski nina majast välja pista, vaid nukkuks hoopis ega ärkaks enne kevadet. :(
| lingi | meeleavaldusi
esmaspäev, detsember 05, 2005
Ikka ei saa vaiki olla: hurraa, meie jõulukaktus õitseb!
| lingi | meeleavaldusi
laupäev, detsember 03, 2005
Mind tabas üsna ootamatult arusaam, et ma ei pruugi oma asjadega õigeks ajaks valmis saada. Sestap jätan praegu kõik hobid ja lõbustused ning asun leivatöö kallale. Päris tõsiselt. Võib-olla ei kuule te minust enne, kui raamat valmis. Kui võimaluse leian (aka digifotokat laenuks saan), riputan vahepeal valminud asjust pildid üles, aga see on ka kõik.
Ilusat advendiaega, palju päkapikke ja lugemiseni! :)
Ilusat advendiaega, palju päkapikke ja lugemiseni! :)
| lingi | meeleavaldusi
reede, detsember 02, 2005
Otsustasin oma bloogi väheke korrastada ja kõik lingid ühte kohta koguda, kuhu neid saaks vajadusel ka juurde lisada. Siis kaoks ära ka see jubetupikk joru paremal.
Täiendus: kaotasin ära kõik ebakorrektsed lingid, nii et nüüdsest on siin vaid lingid tasuta mustritele ja muidu huvitavatesse kohtadesse. Midagi pole teha. Korralik peab olema.
Niisiis.
Kudumine:
ABC eesti keeles
ABC inglise keeles
Elann
Knitty
Novita
MagKnits
Ullaneule
Lionbrand
Pattern Central
Heegeldamine:
DMC
lapindus
Lionbrand
Crochet Me
Annie's Attic
Dreamweaver
Crochet About
Pattern Central
Simply Crochet
Tikkimine:
ristpiste:
DMC
Semco
Janlynn
fotode järgi
ABC-broderie
põhiliselt lilled
üks Tatty Teddy
Lavender & Lace
ABC-Cross-Stitch
the Chocolate Cat
Ellen Maurer-Stroh
EMS'i freebie-lingid
Vermillion Stitchery
ports tasuta mustreid
muu tikkimine:
padi
käärikarp
nõelaraamat
kääridehoidja
erinevaid stiile
tikkimispisted 1
tikkimispisted 2
pisted soome keeles
hardanger:
mustreid
nõelapadi
nõelaraamat
paeltikand:
pisteid 1
pisteid 2
nõelapadi
pisike pross
Marie Alton
nõelaraamat
jõulumustreid
õpetusi ja ideid
kaunistusi riietele
Lapitööd:
tavaline
"hull tehnika":
Sharon B
crazy quilting
pistete kombinatsioonid
Kangakudumine:
päälinna info
Nukundus:
waldorf-nukk
jaapani nukud
Antonette Cely
veel nukkudest
Sisekujundus:
kardinad
Läbisegi kõike:
Kreinik
Melissa
Rukodelie
Meisterdamist:
paeltest
Täiendus: kaotasin ära kõik ebakorrektsed lingid, nii et nüüdsest on siin vaid lingid tasuta mustritele ja muidu huvitavatesse kohtadesse. Midagi pole teha. Korralik peab olema.
Niisiis.
Kudumine:
ABC eesti keeles
ABC inglise keeles
Elann
Knitty
Novita
MagKnits
Ullaneule
Lionbrand
Pattern Central
Heegeldamine:
DMC
lapindus
Lionbrand
Crochet Me
Annie's Attic
Dreamweaver
Crochet About
Pattern Central
Simply Crochet
Tikkimine:
ristpiste:
DMC
Semco
Janlynn
fotode järgi
ABC-broderie
põhiliselt lilled
üks Tatty Teddy
Lavender & Lace
ABC-Cross-Stitch
the Chocolate Cat
Ellen Maurer-Stroh
EMS'i freebie-lingid
Vermillion Stitchery
ports tasuta mustreid
muu tikkimine:
padi
käärikarp
nõelaraamat
kääridehoidja
erinevaid stiile
tikkimispisted 1
tikkimispisted 2
pisted soome keeles
hardanger:
mustreid
nõelapadi
nõelaraamat
paeltikand:
pisteid 1
pisteid 2
nõelapadi
pisike pross
Marie Alton
nõelaraamat
jõulumustreid
õpetusi ja ideid
kaunistusi riietele
Lapitööd:
tavaline
"hull tehnika":
Sharon B
crazy quilting
pistete kombinatsioonid
Kangakudumine:
päälinna info
Nukundus:
waldorf-nukk
jaapani nukud
Antonette Cely
veel nukkudest
Sisekujundus:
kardinad
Läbisegi kõike:
Kreinik
Melissa
Rukodelie
Meisterdamist:
paeltest
Sildid: leiud
| lingi | meeleavaldusi
neljapäev, detsember 01, 2005
Retooriline ahastus: et üks inimesekene ei saa läbi linna tuldud, ilma et talle mõni käsitööajakiri näpu külge ei kleepuks. Täna siis Lena 12/05.
Jumala eest. Kui ma kord ühel aiandus-kodundusmessil Sinises paviljonis ajakirja "Kauneimmat käsityöt" vanu numbreid lappasin ega suutnud otsustada, mida võtta, mida jätta, noris kT, et mul hakata käed värisema ja silmi tekkida hullumeelne läige, kui mõnd mustrit nägema juhtun. :) Jube tunnistada, aga nii see vist ongi. Ma olen juba korduvalt ahastanud, et ajakirjad vallutavad meie elamise. Selleks, et kõike valmis teha, mis mulle meeldib, ei jätkuks vist kolmest eluajast ka.
Jumala eest. Kui ma kord ühel aiandus-kodundusmessil Sinises paviljonis ajakirja "Kauneimmat käsityöt" vanu numbreid lappasin ega suutnud otsustada, mida võtta, mida jätta, noris kT, et mul hakata käed värisema ja silmi tekkida hullumeelne läige, kui mõnd mustrit nägema juhtun. :) Jube tunnistada, aga nii see vist ongi. Ma olen juba korduvalt ahastanud, et ajakirjad vallutavad meie elamise. Selleks, et kõike valmis teha, mis mulle meeldib, ei jätkuks vist kolmest eluajast ka.
| lingi | meeleavaldusi
autorist
otsi
lemmikud
ladu
-
väga abiks 1
- Edaspidi elan siin: yhtjateist.wordpress.com. Ilus...
- Teatan avalikult, et sain salasõbra kingituse kätt...
- No nii. Homme pääsen linna, siis saan ka SKS-i pos...
- Täna on luutsinapäev ja kedrata ning kududa ei toh...
- Via AngelSan leidsin bloogi, kuhu kennik agar tüta...
- Kullaketrajatest leidsin uue veebipoe aadressi: ww...
- Käes! Käes! Raamatud on käes!Ma ei oska öeldagi, k...
- Ülevaade vahepeal toimunust:Laupäeval sai siis Tar...
- Kogu progressiivne käsitöölis- ja muu elanikkond o...
- Sina jeerum, sina jeerum. Issand, ma ei julge enam...
väga abiks 2
foorumid
osalen
kasulikud kohad
huvitav (ja kasulik teada)
-
Maavalla Koda
eesti folkloorist
rahvakalendrist
Eestimaa mõisad
Heade Mõtete Kodu
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Vabaõhumuuseum
hiljuti kribatud
ämblikuvõrguga kaetud