kolmapäev, november 30, 2005

Eile ostetud lõngast niipalju, et vardad nr 4 ja 5 ajavad asja suurepäraselt joonde. Tegin katse ära juba - tulemuseks saavad olema just sellised pätad, nagu ma plaanisin. Tallaks peab miski tugeva materjali vaatama, mis ei libiseks - J on paras traageldis. Ja muster on ka alles arupidamise staadiumis.

Kui aega saan, teen valmis ka. :)

Natuke temaatilist heegeldamist. :)

teisipäev, november 29, 2005

Ma ei tea, mis päev see täna selline on. Täielik hullumaja. Hommik algas ometi nii rahulikult, J oli heas tujus ja üle tüki aja jahvatas lasteaiateel kut tatraveski. Aga pärast!

Peale seda, kui olin J lasteaiast ära toonud, saime kokku E ja E õe elik siis minu tädiga (edaspidi R). Ja J-sse oleks nagu pisike kurat sisse pugenud. Nii kohutavalt, nagu ta ennast kohvikus üleval pidas, ei ole ta mitte kunagi varem käitunud. Eks ta oli rõõmus, et R-i nägi, ja väsinud ka omajagu. Siis ongi nii, et ta enam ei kuula, tõmbab otsekui kupli endale peale ja joriseb selle all omasoodu. Olime sunnitud lihtsalt kohvikust lahkuma.

Koduteel marsas otsustas üks kolmeaastane röökida vahetpidamata kuni Laulasmaani välja (ilmselt, sest kui meie umbes poolel teel sinna väljusime, oli too põngerjas vaikinud ainult niipalju, kui läheb vaja õhu kopsudesse tõmbamiseks). Tal polnud viimaks enam häältki, aga lohutada ega rahustada ei lubanud ta end millegagi. Ja muidugi otsustas J, et temal on ka vaba voli kaasa lüüa.

Ausalt öelda hoidsin küünte ja hammastega oma viimaseid kannatuse- ja mõistuseriismeid kinni.

Aga kodus! Marta nimelt, vana muhvikandidaat, oli rasvatihase hambu saanud - õnneks värskelt, sest linnuke sai ainult natuke räsida. Ainsat võimalust tihase elu päästmiseks nägi kT selles, et lasi tihase kööki, aga Marta jättis akna taha. Linnuke lasi kohemaid teadmata suunas jalga. Okei. Ootasime, vaatasime. Küll ta välja tuleb, mõtlesime. Tuli ka, aga niimoodi, et J ehmatas endal hinge kinni. :( Mingi valemiga oli tihasel õnnestunud tema tuppa lipsata, kuigi uks oli enamjaolt kinni. Järgnes kaos und hullumaja. J kõõksus nutta ja värises, kT vandus, sest kui ta läks tihast J toa aknast välja päästma, ründas sealt sisse Marta ja lõi teda uuesti välja tõsta üritanud kT-le hambad sõrme, tihane aga laperdas mööda J tuba ringi.

Nojah. Lõpuks lendas hirmunud linnuke aknast välja, J rahunes maha ja kT unustas jutud marutaudist. Nüüd on kõik söödetud, üks pestud, unelaulutatud ja valmis magama jääma. Elame, näeme, ma ei ütle muud.

Mis muusse puutub, siis otse loomulikult päädis minu jalutuskäik üle Raekoja platsi kahe toki Maali käsitöölõngaga (helesinine ja tumehall, ilmselt saavad sellest sokid J-le - kui ma kusagilt nr 6 sukavardad leian, ja kui ei leia, siis vaatan, mis teen) ja ühe geelküünlaga J tarvis - oma harakakalduvuste poolest on poiss selgelt minusse ja selle geelküünla sees oli ometi ilus hõbedane lumehelves.

Ohjah. See ongi siis tänane sündmusterohke õhtupoolik in a nutshell.

*on väsinud nagu kalts ja üleüldse tunneb ennast kuidagi koitanud ja kulununa*

Nuhkisin arvutis ringi ja sattusin ühe mapi peale, mille olin pealkirjastanud "Tapeedid". Kunagi oli mu harrastuseks telekast (meil on arvutis WinTV) ilusamaid kaadreid "pildistada", et neid siis hiljem taustapiltideks kasutada. Ja olge lahked:


Mul on kuhugi mälusoppi jäänud veendumus, et olen sellise laudlina mustrit kusagil näinud. Aga kus? Ja kas üldse? Kui teil kellelgi juhtumisi kelluke helisema hakkab, andke mulle ka teada, palun. :) Vast ei oleks keeruline see lõpuks ka pildi järgi valmis pusida, aga mustri järgi oleks siiski märksa lihtsam.

Üksiti natukene advendimeeleolu ka. :)

Cairbre ajas mulle palmikute kudumise isu peale. Viimati nikerdasin neid J-le kampsi tehes ja sellest on juba tükk aega möödas. kT-le sai ka esimese asjana üks erinevate palmikutega ja pärlkoes kampsun kootud. :) Muide juhtusime kord sõbrannadega arutama, et millegipärast oleme kõik (ühe erandiga) tulevase abi- või elukaaslasega tutvudes esimese asjana talle kampsuni kudunud (ühel juhul vesti). :) Ja reeglina leidub eraldi tutvusringondades selliseid naisi lisaks. Huvitav, mis nähtus see on?

Aga Elsa kampsunit "Käsitööst" piilun ma ikka juba kindlalt selle silmaga, et võtan ja teen endale sellise valmis küll. Nii et lähema viisaastaku plaanid on siis tehtud. :)

esmaspäev, november 28, 2005

Niisiis. Vajalik info. Tuleb plaani võtta.

Tänud, siuu. :)

pühapäev, november 27, 2005

Avastasin täna sellise asja nagu Jouluradio. Tuleb tõde tunnistada, et päris mõnus on istuda siin laua taga ja jõululaule kuulata - põhiliselt soome ja rootsi keeles.

Olen kaks päeva madistanud nagu segane, aga nüüd on maja korras ka. Ja mööbel ümber paigutatud. :) Diivanit aitas ikka kT ka sikutada, aga laua ja tugitooliga sain ise toime. Nüüd olen seljast und jalast vigane. Tõstsin nimelt J jalgratta eest ära, et tema toanurgale ja kapipealsele paremini ligi pääseda. Muidugi olin kaks sekundit hiljem juba unustanud tõsiasja, et ratas mul otse selja taga on. Tulemus: lõin varba ära ja väänasin hüppeliigese välja, õnneks mitte hullusti. Ma hakkan vist ikka vanaks jääma - mälu pole enam sugugi kiita.

Ohjah. Ei ole miskit parata, ma kargan ühe jalaga. Valutab, kurivaim. :(

Siuu pani mulle mõtte pähe idanema ja lahti ma sellest enam ei saa. Muidugi seavad aeg ja finantsilised võimalused oma piirid, aga tikitud, kootud ja vilditud mänguasju tahaks teha küll. Anu Raua kootud loomad on mulle alati jubedalt meeldinud. :)

laupäev, november 26, 2005

Oi-oi. See oli nüüd tõeline freudian slip. Kuna J helistas, tegin madinasse väikese vaheaja. Üksiti viskasin oma bloogile silma peale ja lugesin esimese hooga "isetegijad blogivad" asemel "isetegijad klobivad". Karm. Väga karm.

Meeleolu ka.

a) Nüüd ma tean, milles asi - lumi on maas ja väljas on kõik nii ilus ja puhas ja valge, see tekitab tahtmise, et majas sees oleks samamoodi.

b) Seda asja tahan mina kindlasti kaema minna. Ammu polegi Ugalas käinud.

c) Ja raadiost tulevad juba jõululaulud - "Muusikumis" räägib Anne Erm Jõulujazzist. Nanuu, mul läheb tuju järjest paremaks!

Okei. Asi hakkab juba vaimse tasakaalutuse mõõtmeid omandama. Täna on mul energiavoog sihuke, et keeraks või terve maja pea peale. Seda ma ilmselt teen ka. J on E-ga oma ringis ja kT toimetab täna oma arvutiasju, nii et mina kavatsen suurpuhastust tegema hakata. Jehuu! ja jõudu mulle.

*loodab südamest, et vedru poole peal maha ei käi*

reede, november 25, 2005

Apdeit: viimaste päevade tulemus suuremalt jaolt null. Pole tahtmist. Veel sandim kogu loo juures on see, et ka leivatöö tegemisest olen mööda hiilinud. Et mida ma üldse teinud olen? Lugenud. Valimatult. Ajakirju, raamatuid. Viimaste hulgas on olnud nii asjalikke kui sopakaid. Siis veel süümekate käes vaevelnud. Sest peaks ju, muudkui peaks ja peaks. Aga ei jaksa ja ei taha.

Ma ei tea, mingi masendus on maad võtmas. Tutvaid langeb nigu loogu. :( Üks ja teine helistab või kurdab msn-is, et tahtmist pole, et väsimus ja tülpimus tungivad kallale, et mitte millegagi ei saa hakkama ja üleüldse ollakse jube saamatu ja läbikukkunud. Viirus?

Isegi näputöö ei taha edeneda. Ma olen närvis ja tõmblen nagu elektrijänes ega suuda otsustada, mida teha ja mida tegemata jätta.

Okei. Võtan julmalt aja maha, ei muretse, ei pabista, ei lähe närvi. Tegelen või ei tegele, just nagu tahtmine tuleb. Ja siis vaatan.

J trilpas praegu töötoast läbi ja hüüdis mulle "Moosiga kala!" Ise nii õnnelik, et vähe polnud. :) Ja lund sajab - vähe küll, aga siiski.

Elame veel.

kolmapäev, november 23, 2005

Vaat mida ma sellest asjast arvan.

teisipäev, november 22, 2005

I'm a sucker for romance and old musicals. Mitte midagi ei ole teha. Lugegem see siis varajaseks sünnipäevakingiks. Igatahes täna tuleb töösse väike veerand tundi pause koos filmivaatamise ja kudumisega. Mõnus. :)

esmaspäev, november 21, 2005

Nägin täna öösel jubedat und. Kõige jubedam asja juures oli see, et algas see imelise idüllina ja lõppes siis sellega, et ma tormasin ringi nagu meeletu ja otsisin oma last. Ärkasin iseenda nuuksete peale, süda rinnus tagumas nagu suruõhuhaamer. Ajasin end püsti ja tuikusin J tuppa, ise unest ja kergendustundest uimane. Loomulikult magas poiss, rusikas põse all ja unesoojad põsed öölambi valguses õhetamas. Kohendasin talle teki paremini peale ja läksin tagasi voodisse.

Nüüd takkajärgi mõtlen, et tegemist oli minu kõigi alateadvusse surutud hirmude summaga. Hirm kaotada oma laps, hirm kõigest ilma jääda. See oleks kohutav.

pühapäev, november 20, 2005

Tänane õhtu on veerenud ikka kohe päris jõulude tähe all. :) Tänu Grinchile otsis J välja oma jõulukannid - aastate jooksul kogunenud kõikvõimalikud rippuvad, piiksuvad jne jõuluvanad und päkapikud - ja nõudis endale unelauluks "Aisakella". Üks asi viis teiseni ja nii laulsingi talle viimaks ette pooled jõululaulud kunagi 1988. aastal välja antud kogumikust.

Meil oleks klaverit vaja. kT kunagised klaveri- ja solfedžoõpingud (tervitused, polaarkaru!) pluss absoluutne kuulmine võimaldavad tal noodist mistahes viisijupi üles võtta, minukene kipub keerulisemate viisikäikude juures ikka u-duuri minema. Aga J toob iga kord lauluringist naastes kaasa patsahkami noote ja sõnu. Ühendaks siis meeldiva kasulikuga ja plõnniks talle need viisid klaveril ette, aga pole klavert.

See ei lähe kohe mitte, kas teate. Asi lõpeb sellega, et ma otsin välja oma ainuma jõululaulude kogumiku ja filmi "Elu on imeline", mille ma eelmisel aastal kT tarvis linti võtsin (minu üritus harida teda filmiklassika alal on päris edukas ja see film on kahtlemata klassika). Ei. Tuleb ennast kokku võtta. Muidu on nii, et kui siis jõul viimaks uksele koputab, istun mina tuima näoga kut tühjaks pigistatud sidrun ega tee kuulmagi.

Ilusaid unenägusid.

Online-vahemärkus: mõnikord on päris mõnus natuke lapsemeelseks muutuda - eriti pühapäeva pärastlõunal, sest neid ma eriti ei armasta. Tänane lapsemeele-eri: päris mõnus sissejuhatus tulevasse jõuluaega. :)

Täienduseks eilsele sissekandele: see oli kaheksakand, mitte kuuskand. :( Usalda (oma mälu nimelt), aga kontrolli.

Lisaks veel: mida rohkem ma esimest setu pitsiga kaunistatud kleiti vaatan, seda rohkem see mulle meeldima hakkab.

Täna on kuidagi uimane päev. Olen nagu munas kana, mitte miski ei edene. :( J saabus E juurest koju ja toimetab ringi, kT läks omile teile, aga mina ei saa ei peast ega jalust. Kurrnäuhh küll. Vähemalt niipalju ikka tegin, et panin kapsa koos sibulaga pannile hauduma. Hiljem siis meisterdan sellest piruka.

Ko-hu-ta-valt uimane päev. Isegi välja ei taha minna. Ohjah.

laupäev, november 19, 2005

Tänane saak: vardad nr 3, "The World of Cross Stitching" ja - viimaks ometi! - "Käsitöö". Ma lihtsalt ei jõudnud varem postkontorisse ja painama, et nad selle mulle ära tooksid, ma ka ei hakanud, sest raamatutele oleksin niikuinii pidanud järgi minema.

Esimese hooga võin öelda, et kuuskandmotiiviga kampsunid lähevad töösse niipea, kui vähegi võimalik. Esialgu kT jaoks, sest temal on kampsiga kitsas käes, J jaoks ma üht juba koon vahelduva eduga, nii et temaga pole kiiret. Ja endale tahaks ka. Ja siis veel need vilditud päkapikud.

Ah jaa - kolm võrekasti ostsin ka - et lõpuks ometi oma lõngamajanduses kord majja saada. Ja sellega ma nüüd tegelema hakkangi. :)

Siin ma siis nüüd olen kahevahel. Ühtpidi tahaks minna "Georgi" vaatama, teistpidi jällegi ei meeldi mulle janditamine.

Eelarvamused.

Matvere on üks mu suurimaid lemmikuid. Mäletan siiamaani, kuidas mul "Hüljatute" etendusel Javert'i "Tähed teavad" ajal külmavärinad üle selja jooksid, sest seni sümpaatset porgandihäält teinud mehe suust tuli korraga HÄÄL. See oli minu jaoks kogu etenduse meeldejäävaim osa, sest Jassi Zahharovist, Koit Toomest ja Hanna-Liina Võsast teadsin ma niigi, et nad laulavad väga hästi ja nemad ei üllatanud mind millegagi. Aga Matvere - "Kuningas ja mina" Siiami kuningas jorises ikka nagu VLÜ solist, "Vampiiride tantsu" juudipapast polnud muud oodatagi ju, tema roll nõudis kärisevat häält, ja siis korraga Javert...

Osalt ajendatuna tänahommikusest raadiojutust, osalt armastusest Georg Otsa loomingu vastu tahaksin seda algupäralist lauleldust näha küll. Pealegi on seal minu arvates väga hea koosseis - Matvere, Lichtfeld, Marika Vaarik ja Nuter, rääkimata Paluverist.

Samas... ma ei taha seda etendust näha, sest kardan. Ja puhtalt eelarvamustest kantuna ütlen, et Ots oli selle jaoks liialt suur kunstnik, et temast esimese asjana mingit pooleldi välja mõeldud sündmustega kohati absurdi laskuvat näitemängutükki valmis teha. Kui enne seda oleks olemas juba mõni tõsine ja tõelisel elulool põhinev mängufilm, siis võib-olla jah, aga praegu...

Muidugi on kõige kergem sõna võtta siis, kui enesel asjast aimugi ei ole. Nii et rohkem ma ei õienda ka, vaid hakkan hoopis koristama. Lugemiseni.

reede, november 18, 2005

Ajendatuna tänahommikusest Terevisioonist, kus tutvustati uut talupojahäärbereist kõnelevat raamatut, võtab sõna oravake-tähenärija:

Ajalooline Mulgimaa ei ole mitte praegune Viljandimaa ega ka mitte ainult Viljandimaa lõunaosa, nagu väitis raamatu auväärt autor, kelle nimi mul kahjuks kuulmata jäi. Ajaloolise Mulgimaa alla kuulub ka osa Valgamaast (näiteks Tõrva linn) ja osa Pärnumaast (Surju kant).

*on ise Viljandis sündinud ega pretendeeri sugugi mulgi nimele; võtab sõna vaid tänu oma jubedale iseloomule, mis ei lase tal just mitte alati poolt suud kinni hoida, et siis teine pool ise kinni püsiks*

Nonih, siin ta siis nüüd on. Ma olen kogu aeg endale rääkinud, eksole, et suu pruukimine on kurjast. Lõksuta siin varraste liigostmisest ja näed - õppetund nagu naksti kohal.

Ma nimelt avastasin, et kogu oma varrastekollektsiooni juures ei ole mul ometi pikki vardaid number kolm. (Isegi vastavate ringvarraste puudumises olen enam-vähem kindel.) GRR. Seepärast pean ka ühe loomakaitsjate müügi jaoks tehtava projekti seks ajaks edasi lükkama, kui jälle linna pääsen. Nutt und hala!

Aga hea asi on see, et nagu reedeti ikka, on J-l täna kodupäev, miska mina saan end rahulisesti kudumisele pühendada. Ja viimane "Maakodu" on mul ka alles läbi lugemata. Nii et - üks, kaks, kolm, start!

neljapäev, november 17, 2005

J-l on viimasel ajal kombeks minu või kT nöökamise peale küsida: "Nalja teed või?" Sellise hääletooniga, just nagu küsiks hoopis, kas asjaosaline mitte päris lolliks pole läinud. Eile rääkis kasvataja Jaana sedasama, lisades juurde, et tema jaatava vastuse peale oli poiss hetkeks mõttesse jäänud ja siis teatanud: "Hapud naljad sul."

Hm.

Mood on üks kummaline ja kohati naljakaski asjapulk. Kui ma marsa peale ruttasin, kalpsas mulle välisministeeriumi ees vastu shikki peene triibuga musta pükskostüümi riietet naisterahvas, aksessuaarideks roosa vihmavari und roosad kummikud. Sellised nunnud, ümmarguse ninaga, nagu lapse omad.

Lahe.

kolmapäev, november 16, 2005

Ma ei tea, mis minuga täna lahti on. Olen õhtu otsa käitunud nagu nutuliisu. "Totaalset muutumist" vaadates jooksid mul pisarad sorinal mööda põski, "Põhja ja lõuna" lõpustseeni ajal oli sama lugu ja nüüd samuti, kui ma vaatan etv pealt dok. filmi. PMS või algav depressioon?

Peab vist magama minema. Ja enne uinumist "Karlssonit" lugema, muidu nutan öösel padja märjaks.

Tuduaeg!

Ostsin täna Maggi maagilist maitseainet (kõlab nagu mitmemahlamögin või Bertie Pottsi kõikvõimaliku maitsega oakommid vmt) - läbipaistvas pakendis, kus oli nii pakk maitseainega kui plastmasstops selle puistamiseks. Nimelt topsi pärast ostsingi. Kodus lugesin pakendile kleebitud rõõmsameelset silti ka: "Pakendist leiad üllatusena kauni maitseainetopsi."

Üllatus, tõepoolest.

*on vist natuke norivas meeleolus*

Nojah. Niipalju siis minu lubadusest, eksole. Aga ma teen kähku. :)

Olen nimelt juba mitu nädalat tahtnud mainida üht minusuguse paduromantiku jaoks üliväga sobivat sarja, mida ma Yle 1-e pealt olen vaadanud, aga ikka unub meelest. Täna siis mainin ära - kui tulemas on viimane jagu ja õnnelik lõpp. :) Nojah. Parem hilja kui mitte kunagi.

Huvitav, kas sellist asja nagu piparkoogimaitseaine ka veel tehakse? Või olen mina lihtsalt pime. Haabersti Rimi Santa Maria riiulis seda igatahes ei olnud.

Mida ma sellega nii vara teen? Tee sisse panen. Nojah, tegelikult on tee sisse panemiseks mõeldud kaneel, kardemon ja nelk, aga kunagi leidsin ma, et piparkoogimaitseaine ajab asja suurepäraselt ära, seda enam, et selle sees on ka ingver, mis on kurgule hea. Tuleb sihuke mõnus külmade tuisuilmade ja jõuluaja jook. :) Lõhnab ka maru hästi.

Peaks proovima, kuidas rooibos nende vürtsidega maitseb. Kuigi, sel teel on endal väga hea maitse, tea, kas raatsin seda muuta. Peab vist musta teed kusagilt vaatama.

Aga nüüd pean ilmselt natuke asjalikumaks inimeseks hakkama ja tööd ka tegema, muidu ei jõvva ma provva tärminiks perakõrd valmis. Ja see ei läheks kohe kuidagi.

Nii et lugemiseni. :)

Tervitused kT-lt.

Huvitav, kas see on minu kohalik kala või on isetegijatel korralik beluuga kallal? Kuidagi ei saa nende manu sisse. :(

Veidi hilisem lisandus: Jess! Töötab!

teisipäev, november 15, 2005

Otsustasin oma teise bloogi lõpetada. Kahju on küll - just nagu tuttavast inimesest lahkuks. Aga jamaks kiskus. Võib-olla kunagi jätkan. Ei tea.

Võtsin täna - vihmase ilmaga! - kätte ja jalutasin natuke. Lihtsalt selleks, et tunda tuult oma näol. Lihtsalt selleks, et sügise lõhnu sisse hingata. Lihtsalt selleks, et...

Ja nüüd lähen ma sibulasuppi keetma, sest J ja kT on kohe-kohe koju jõudmas.

Lugemiseni.

You are Mohair
You are Mohair.You are a warm and fuzzy type who works well with others, doing your share without being too weighty. You can be stubborn and absolutely refuse to change your position once it is set, but that's okay since you are good at covering up your mistakes.

What kind of yarn are you?
brought to you by Quizilla

Nii et siis aiva soe ja mõnus - ka vardad väitsid seda. Rõõm kuulda muidugi. :)

Raport käsitöörindelt: edeneb. Raport töörindelt: ei edene.

Ohjah.

pühapäev, november 13, 2005

Urin, porin ja kiunumine!

Ma tahan digifotokat! Nii jama on siia suvaliselt vanade tööde pilte üles riputada. Pealegi kõigest ma pilte ei teinudki. Mis ma ikka J vana kampsunit või sokke teistele lehvitan, eksole.

Kurrnähh, ma ütlen küll.


Lihtsalt vahelduse mõttes peaaegu et viimane pilt minu tagavarast. See on mõeldud J toa sildiks. (Eks mede maja ole nii suur jah, et ilma viitadeta midagi üles ei leia, eksole. :) ) Aga tühi temaga. Lihtsalt see poisinati pilt tundus mulle hästi ulaka ja mõnusana.

Ja vähemalt tualettruumi uksele peaksin küll selgitava sildi panema, sest seda külad tõepoolest otsida ei oska. Tegelt mul on mitmeid mõtteid, aga see on tulevikumuusika.

Ma tahan digifotokat!

Väga segane sissekanne. Ilmselt tuleneb segasus sellest, et ma ei ole veel kohvi joonud. Ja seda ma nüüd tegema hakkangi.

laupäev, november 12, 2005

Mul on üks hea ja üks halb uudis. Hea on see, et leidsin oma postkastist teate selle kohta, et võin minna postkontorisse oma "Käsitöö" järele. Halb uudis on see, et külade tõttu ei saanud ma postkasti manu enne kui alles õhtul, kui külad lahkusid, nii et nüüd pean esmaspäevani ootama. Büü-hüüü! Kui ebaõiglane!

Aga muidu: nobenäpp muudkui nikerdab. Ja siis käisid mul täna külad. Kaks klassiõde, kellest üht ei olnud ma näinud üle aasta, teist aga tervelt viis aastat. Päris mõnus oli kohvi rüübata, pitsarulle nagistada, vanu fotoalbumeid sirvida ja endisi klassikaaslasi meenutada. Teeks teinekordki. :)

neljapäev, november 10, 2005

J läks täna jälle üle tüki aja lasteaeda, mistap mina kogusin enesele päälinnas sihitult kooserdamise ja ühe latte joomise naudingu, kaks käsitööajakirja (Anna ja Kreativ Trend Magazin), kuus tokki valget Filati Cerviniat, ühed vardad (jälle :) ) ja kaheksa kera Puppets Perle't mustri heegeldamiseks. Nüüd olen ma siis tagasi kodus.

Muide, jõul ründas mind täna üsna ootamata kombel. Esimese sihitu kooserduse sooritasin nimelt Kaubamajas, sest jah, punast DMC mulineed oli mul ka tarvis. No ja kui mina siis sinna nurka suundusin, kus seda müüakse, hiilis kõigepealt mu ninasõõrmeisse ülimagus lõhn ja siis korraga olin keset vanikuid, küünlaid, inglikesi, lumememmesid, jõulutähtedega kaunistatud savitaldrikuid ja mida kõike veel. Jumal tänatud, et seal vähemalt "Aisakella" ei mängitud, vaid miski mõnus bossa kajas, muidu oleks nad kõik ära rikkunud. Mulle ei meeldi nii varakult jõulutunnet südamesse lasta, sest siis võib juhtuda, et päris jõuludeks on see juba otsa saanud.
Ja see ei lähe mitte! :(

kolmapäev, november 09, 2005

Hakkasin Potteri viiendat osa üle lugema, et enne kuuenda osa ilmumist mälu värskendada. Minu "salapahe", eksole. :)

Tegelikult kavatsen täna, kui J-ga arsti man käidud, natukene lõnga vaadata (üllatus-üllatus), et üks beebitekk valmis kududa. Jube lugu, aga mul on tunne, et mu pea on auklik nagu Shveitsi juust, sest ideed muudkui uuristavad seal sees.

Ja tööd ka vaja teha. Kes teeb?

esmaspäev, november 07, 2005

Siin siis üks lühiülevaade sellest, kuidas ma jõuluingleid teen. Natuke niru on asja juures see, et mul polnud käepärast nailonpitsi, mis niimoodi hargnema ei kipu, nagu see, mida ma siinse ingli juures kasutasin. Aga noh, asja põhimõtte annab see edasi küll.

Niisiis. Vaja läheb valget puuvillast riiet (mida õhem, seda parem), puupärleid, traati, pitsi, peenikest puuvillast lõnga ja pärleid-litreid-vmt kaunistamiseks. Ja nii ta läheb.













Igatahes tulin sellise mooduse peale oma hea viisteist aastat tagasi ja siis vorpisin neid sõbrule-sugulasile nii palju, et hakkasin viimaks sõna "ingel" kuuldes närviliselt luksuma. Nüüd tuli see mulle meelde ja ma mõtlesin, et miks mitte vana asja meelde tuletada ja teistelegi näidata. :) Kibeleja iseloomuga nagu ma olen, ei suutnud ma vastu pidada ja tegingi mõtte käepäraste vahenditega teoks. Ja siin ta nüüd siis on.

Minu tänane meeleolu.

Natuke temaatilist lugemist.

Kuna tegemist on palju ja juhe kipub kokku jooksma, palusin kirjastusest natuke ajapikendust. Väsimus trügib ligi - tervisehädad. Nüüd võtsingi esimese asjana mõneks päevaks aja maha ning tegelesin pere, iseenda ja käsitööga. Tulemus: kaks linikut ja pooleli on tikitud jõulukaart.

See on tegelikult lausa kummaline, kuidas mind rahustab traditsiooniline laupäev: E tuleb vara hommikul meile, mispeale ma tavaliselt üles tõusen ja meil on kena hubane ema-tütre vestlus kohvitasside taga. Varsti ärkab J, siis veab ka kT ennast voodist välja, järgneb hommikusöök ja niisama tegutsemine - kes mida teeb. Kevadel ja suvel tavaliselt väljas, sügisel ja enamjaolt talvel ilusate ilmadega ka. Aga laisk ja sooja armastav nagu ma olen, eksole, meeldivad mulle kõige rohkem vihmased sügis- ja tuisused talveilmad, sest siis oleme toas, kaminahjus on tuli, J mängib, E kas loeb või mängib J-ga, mina teen näputööd, kT toimetab omi tegemisi, saiataigen kerkib, saun köeb... Mõnus.

Kuigi tuleb tunnistada, et mõnikord vajan ma akude laadimiseks täielikku üksindust ja siis naudin ma seda, kui kT tööasjus kuhugi lõuna poole on liikunud ja nädalavahetuseks maale läheb, J aga on linnas E juures. Mina siis logelen täiel rinnal ja tegelen ainult nende asjadega, millega tahan. Ja vaatan oma filme.

Eks muidugi põen ma samal ajal ka süümekaid, aga noh... Õnneks tuleb seda - nimelt vajadust täieliku üksinduse järele - harva ette. :) Pealegi ütlen siis endale, et kui ma närvis olen, pole minust kellelegi kasu ja teised lähevad ka pingesse. Nii et mõnikord on seda ka vaja.

pühapäev, november 06, 2005


You are bamboo.Warm, cozy, and thoughtful, you take your time and enjoy how things feel, smell, and taste. You love the craft and beauty of traditional things, and you value the comfort and experience of knitting as much as the results. But while you are reveling in your warm cozies, don't get stuck. Warm is wonderful, but so is the whole wide world!

What kind of knitting needles are you?
brought to you by Quizilla

laupäev, november 05, 2005

Tänasest olen siis minagi õmblusmasina omanik. Täitsa lõpp. Viimati kasutasin ma sihukest asjapulka oma kümme aastat tagasi. Õmblemine on meie peres E pärusmaa.

Aga nüüd läheb lapitööde katsetamiseks. Toretore. :)

neljapäev, november 03, 2005

Nonih. "Kauneimmat käsityöt" potsas ka täna postkasti. Oi ermerm. Veel uusi ideid päka kingikotti. Oleks ainult aega neid kõiki teostada.

Et see aastalõpp nii toimetusterohke on alati. Aga ikka on nii, et jõuludele ju suvel eriti ei mõtle. Kuigi ma peaksin seda tegema, sest detsember on meie peres kõige kiirem kuu. Õieti algab see periood detsembri teise kümne alguses ja lõpeb peaaegu jaanuari keskel, sisaldades endas jõule, aastavahetust, kaht kohustuslikku ja kolme mitte nii kohustuslikku sünnipäeva. Karm. Rääkimata sellest, mida kogu see sõbrustamine ja suguldamine rahakotiga teeb.

Nujah, ja nüüd koristamisetuhinas (J-le sai arst koju kutsutud) olin sunnitud tõdema, et lapitöödest esimene saab ilmselt olema päevatekk J voodile. Ideepoeg tegelt juba idaneb. :)

Eih. Nii see enam ei lähe! Vaatasin, mõtlesin ja ütlen, et pean oma tegemistesse mingi kindla korra looma. Niisiis.

Kui põhiülesanne - raamat tähtajaks valmis saada - natukeseks kõrvale jätta, siis pean ma

1. J kampsiku valmis kuduma
2. töötoa kardina valmis heegeldama
3. päka kingikotti heegeldama, kuduma ja tikkima
4. jõulukaardid aegsasti valmis nikerdama

Veel oleks 'irrrrrrrmsasti vaja

1. J-le sokid kududa
2. kT-le müts kududa
3. J-le vest kududa

Lisaks ilmutab lapitagavara kasvamistendentsi, nii et tahaksin proovida nii tavalist kui hullu tehnikat, aga see on tulevikumuusika - kõigepealt pean õmblusmasina kätte saama. Ja nii edasi. Üks asi korraga, muidu hakkab pea ringi käima. :)

Soh. Loodan, et ma midagi ära ei unustanud. Nüüd peaks tänase sissekande veel kuhugi linkima, et ta mul pidevalt silma all oleks. Kõrvale ei tahtnud ma tat toksida, sest seal on juba niigi juttu rohkem kui küll. :)

Aga nüüd - töö ootab.

kolmapäev, november 02, 2005

Öösel jäi J haigeks. See tähendas meie kaisus magamist, mis omakorda tähendas, et poisi köhimise tõttu olen juba poole kuuest saadik üleval. Silmad ei taha enam lahti seista. J pikutabki juba, nii et ma lähen vist ise ka väikest head äraolekut tegema. Mõtlesin küll lugeda, aga tundub, et see plaan ei õnnestu.

J haiguse tõttu ma muidugi leivatööga tegelda ei saa, miska jääb rohkem aega käsitööks. Nii et pole halba ilma heata. :) Hakkasingi üht huvitavat linikut heegeldama, mis arvatavasti läheb päka kingikotti. Edeneb päris kiiresti.

Aga praegu tahan ma tõesti magada. Nii et - head und! :)

teisipäev, november 01, 2005

Ah jaa - mõtisklesin siin ennist selle üle, mis sunnib inimest mitte evima ülevaadet oma varrastest-heegelnõeltest ja neid pidevalt juurde ostma? Hajameelsus? Sula laiskus?


See siis pilt J pooleliolevast kampsikust.

Tõesti, ma lasen praegu nagu orav rattas (pun not intended). Lisaks kõigele muule andsin nõusoleku natukene heategevusega tegelda ja karta on, et varsti hakkan kõrvust suitsu välja ajama. Nii et klassikuid tsiteerides: "Pole aega, Rebaseonu, pole aega, pole aega!"

Tänane saak: ostsin Lena viimase numbri, kus ka päris mitu head ideed, mida kihku-kähku teostada, päkapikk nagu ma praegu olen, eksju. :)

Kui oma veimevaka :) valmis saan, eks siis laenan jälle fotokat ja riputan pildid ka üles. Seniks tuleb vaid kirjutamisega piirduda. Püüan seda ikka teha. :)

autorist

  • olen: oravake
  • elan: oma kodus
uudishimulikele
minu muujutubloog
www.flickr.com
This is a Flickr badge showing public photos from oravake. Make your own badge here.

foorumid

    Kullaketrajad

    Kodu Kauniks käsitööfoorum

osalen

kasulikud kohad

    Annie's Attic Harriet
eXTReMe Tracker