laupäev, oktoober 29, 2005

Oh jah. Oleme meiegi nüüdsest autoomanikud. Ausalt öelda oli see riistapuu, millest ma - seda mitte kunagi omamata - ei osanud puudust tunda. Ei, tegelikult ma valetan. Puudust tundsin ma sellest ainult siis, kui kodusistumisest juhe kokku jooksis ja kohutav tahtmine tekkis evida võimalust pakkida asjad, rautada relvameister, maksta võlg hobustele und kaabet teha. Ja nüüd on see võimalus täiesti olemas. Kuigi, päälinnas liikumiseks eelistame mõlemad kT-ga esialgu ühiskondlikku transporti, sest seal autoga liiklemise kogemus puudub kT-l täiesti. Algul polnud seda vaja, sest me elasime tema töökohast vaid kahe bussipeatuse kaugusel, ja ka pärast leidsime, et saab ilma hakkama. Aga nüüd, kui auto olemas, siis leian, et ta on ikka mõnus asi küll. Mis kõige tähtsam - maal saab käia normaalselt, ilma et bussid-rongid ja muud ajalised piirangud meid ahistaksid.

Mis nokitsemisse puutub, siis olen vahepeal maha saanud ühe õlasalli ja veel paari jõulukaardiga. Eks peab neidki tasapisi meisterdama hakkama.

Ah jaa. Eile sattusin tõelisse varaaita. Tegu oli kangapoega, aga veel! Pitsid, pärlid, litrid, nööbid, tikkimisniidid, eri värvi tikkimiskangad... Mul läksid silmad pahupidi. Nüüd ma tean, kuhu tuuseldama minna, et oma hullu tehnika tagavarasid täiendada. Eile polnud lihtsalt aega, pealegi on mu selle kuu käsitöövahendite limiit ületatud. :) Ja üleüldse, kõigepealt pean endale ostma õõnesvorme, mis mu lõngade-niitide-pitside-lappide-heegelnõelte-varraste-pärlite-jne varud ära mahutaksid. Ja töötuppa tuleb sisse seada õmblusnurk, sest üsna pea võin end viimaks õmblusmasina omanikuks nimetada.

Oh jah. Varsti peame ise vist välja kolima, sest raamatud, ajakirjad ja minu lõngasasi vallutavad kogu meie väikese elamise.

Aga mis siis. Ikkagi on lõbus. :)

kribas oravake umbes kell 15:05 | | meeleavaldusi

kolmapäev, oktoober 26, 2005

Alljärgnev pilt on tõestuseks sellele, et kõige lihtsamad asjad võivad lapsele kõige armsamaks saada. See on J jaoks meisterdatud Kadri-nukk, milleta poiss magama minna ei taha.


Üksiti täheldasin, et loetavate bloogide rivi pikeneb lausa kohutavalt. :) Hohhoijaa. Karmiks kisub. :)

kribas oravake umbes kell 18:50 | | meeleavaldusi

Lootusetu juhtum olen ikka küll. :) Ainult mina olen võimeline minema linna endale joppi otsima ja naasma sealt hoopistükkis lõngade ja raamatutega. Ja heegelnõelte ja tikkimiskomplektiga. Aga ma tahan ka lõppude lõpuks seda proovida. Ja üleüldse. Üht koma kolmat on niikuinii vaja kududa ka ja.

:) Tõepoolest lootusetu juhtum.

kribas oravake umbes kell 12:39 | | meeleavaldusi

esmaspäev, oktoober 24, 2005

Valmis sain oma nõelapadja - juba laupäeval. Aga nüüd pean näputöösse veikese veerand tundi pause tegema, sest muidu ei jõua ma ei puile ega maile. Nii et kohtumiseni mõne aja pärast! (Võib-olla juba täna-homme. :) )

kribas oravake umbes kell 13:39 | | meeleavaldusi

reede, oktoober 21, 2005

Midagi pole parata - ma olen praegu ikka täiesti tikkimise lainel ja muud variandid mulle eriti huvi ei paku. Tõestus: kardin, kurisk, ei edene kohe kuidagi. No ei tule vaimu peale, noh. :) Aga pisikene ristpistes nõelapadi edeneb sellise hooga, et tuul vilistab mu kõrvus. Pealegi on see paraja suurusega projekt niimoodi töötegemise vahepeal närvide rahustuseks valmis nikerdada.

Pilti näete siis, kui ma jälle kellegi käest digika laenuks saan.

kribas oravake umbes kell 10:31 | | meeleavaldusi

teisipäev, oktoober 18, 2005

Mingis vastupandamatus kodukaunistamise tuhinas korrastasin täna tseedeede kappi. Sealt jäi mulle näppu paar plaati jõululauludega ja üheks sekundiks tundsin täielikku jõulumeeleolu - kuuse- ja äsja kustunud küünalde lõhna ja pimedas soojust õhkavat ahju, nagu kunagi maal. Nostalgii ründas mind alatumal kombel selja tagant.

Aga tegelikult on praegu tagumine aeg hakata jõuludele mõtlema. Ma ei tea, kuidas teistega lood, aga mul näiteks on maru raske kingitusi leida. Eriti meestele.

Kuna minu "tagasihoidlik" kingisoov on endiselt digifotokas, siis arusaadavatel põhjustel olen praegu sunnit siia üles riputama ajutiselt sõbrantsi käest laenat aparaadiga varusse tehtud pilte. Ja kuna jutt juba jõuludele läks, siis olgu tänaseks illustratsiooniks pilt jõulu... nojah, kalender on selle kohta vist vale öelda, kuigi just selle nime all see "Väikeses jõuluraamatus" esines. Igal juhul päkapikkude kingitoomise kotike, mille ma paari aasta eest J tarvis tikkisin.

E vualaa.


Nagu juuresolevalt pildilt näha, sai kott ise õmmeldes natuke viltu, aga siis vaatasin, et polegi kõige hullem, et niimoodi see patsiga päkaplika just nagu püüaks hirmsasti kotti piiluda. :)

Aga kaardid olen otsustanud selgi aastal ise teha. Eks näis, mida siis seekord. Joonistanud ja tikkinud ma neid juba olen. Tegelikult üks pisike ideepojake mul juba on, mis sisaldab endas heegeldamist. :)

Ei no täismäng topeltlai, nagu kT sõnul keegi tema suguvõsast või sõprade seast ikka öelda armastanud - olen unustanud, kes nimelt. Väljas kena oktoobrikuu ilmake ja mina siin juba jõulust rääkimas. :) Lähen parem tagasi tööle.

kribas oravake umbes kell 13:24 | | meeleavaldusi

esmaspäev, oktoober 17, 2005

Api. Api. See olen Nodsu (mina). See olen mina, Nodsu. Api-api.

Küsimus suurele ringile: kus müüakse Tallinnas Novita Huopanen lõnga? Ei, ma ei ole veel ühtki kauplust külastanud, aga lihtsam oleks ju ometi, kui ma ette teaksin, eksole, selmet nagu nõder põder mööda linna kapata.

Tegelt peaks selle küsimuse foorumisse panema, aga ma ei tea, miks ma ei pane.

Nii et palun vastust, olge nii kenad. :)

kribas oravake umbes kell 18:50 | | meeleavaldusi

pühapäev, oktoober 16, 2005

Seda asja pean mina proovima. Mul oligi just salli vaja.

kribas oravake umbes kell 22:43 | | meeleavaldusi


Kui ma kunagi selle pildi valmis teen, siis võin nõela küll vist igaveseks käest visata (mida on ilmselt küll lihtsam öelda kui teha, eksole - seda nõela käest viskamist ikka). Siin on kõike - nii ristpistet kui paeltikandit ja isegi pärleid.

Praegu on see niisiis unistustebloog. :) Kuigi eile mõtlesin, et võiksin mõlemad oma vaimusünnitised ümber ristida - selle siin vingu- ja teise irinabloogiks.

Ei, tegelikult olen ma ikka tubli ka. Eile isegi heegeldasin natuke. Aga midagi ei ole teha - praegu võtab leivatöö kogu mu aja. Kui ma just parasjagu J-ga judotrennis ei passi, muidugi.

No härjemiine küll! Kui uimane üks inimeselaps veel olla saab, ma tahaks teada? Miks, palun öelge mulle, miks ma varem pole taibanud heegeltööd trenni kaasa võtta? Muidu istun seal niisama ja keerutan pöidlaid. Vahel on raamat kaasas.

Nojah, hea, et see niigi läits. :)

kribas oravake umbes kell 11:24 | | meeleavaldusi

reede, oktoober 14, 2005

No nii. Vajalik link. Tänud, Mann. :)

kribas oravake umbes kell 10:47 | | meeleavaldusi

neljapäev, oktoober 13, 2005

Oh jee. Loen siin teiste blooge ja mõtlen, et kõik sihukesed nobenäpud, aga minul kuidagi asi edeneda ei taha. Enamus päevast kaob arvuti taga klõbistades ja õhtuks on silmad nii väsinud, et lausa kipitavad. Telekavaataminegi on viimasel ajal pigem nädalalõpu luksus, ja seda ka õhtuti. Näiteks sel laupäeval on mul vaja juuksuris käia, lisaks tuleb aias lehed kokku riisuda, tulbisibulad maha panna ja aiamaalapike läbi kaevata. Juhhei. Ja siis veel ootab majandusruum seinavärvi ja... Ohhhh, ma ei taha mõelda ka. Raamatu tähtaeg aga muudkui läheneb ja läheneb.

Kui ometi leiduks valem, millega ööpäeva tunde juurde tekitada. Palju polekski vaja - nii viis-kuus tunnikest ehk ainult. Küll oleks tore.

kribas oravake umbes kell 22:41 | | meeleavaldusi

kolmapäev, oktoober 12, 2005

Hm. Ilmselt võin oma bloogi nime muutmise peale mõtlema hakata. Midagi stiilis "üht ja teist käsitööst ja loodusest" või umbes nii. Tänane sissekanne räägib jälle sellest. Kui ma koos J-ga marsat ootasin, oli ilm alles hommikuselt udune ja mulle meenus kunagi ühes Ann Tenno fotoalbumis nähtud pilt: udu hõljumas tühjal munakivisillutisega tänaval, nähtaval ainult puu ja vanaaegne latern. Mu silme ette kerkis pilt Peetri-aegsest kolmnurkse mütsiga tegelasest, kes, pitsivaht lõua all, kannuste kõlinal mööda tänavat tõttab, käsi mõõgapidemel.

Peaks nagu ka käsitööst rääkima, aga kurb tõde on see, et mul pole olnud aega sellega tegeleda. Kui ma tavaliselt teleka ees ikka näppudel käia lasen, siis eile õhtul ma seda miskipärast ei teinud. Okei. Eks ma riputan siis praegu niisama mõne pildi üles - illustratsiooniks või nii. :)

Kardinaid ma päris valmis veel ei saanud - ikka vaatan, et ühe rombirea võiks veel teha, ja nii see läheb. Aga lõpp igatahes läheneb. :) Ja siis läheb narmaste meisterdamiseks - tegelikult seda osa ootan ma vaat et kõige rohkem.

Ja nüüd siis niisama illustratsioon.

kribas oravake umbes kell 11:41 | | meeleavaldusi

esmaspäev, oktoober 10, 2005

Mulle kohutavalt meeldib autoga sõita. Tegelikult bussiga ka. Peaasi on teel olla. Peaasi on, et akende taga oleks avarus - nii palju, kui seda meie maal on (ma mõtlen, et sellist Dovre nõmmede silmapiirini laiuvat lagedust siinkandis ei kohta) - ees põld või niidetud aas ja taamal metsariba, mille värvigammas vaheldub kuuskede igiroheline kaskede argliku rohekaskollase ja võidurõõmsa kuldkollasega, sekka aga lahvatab veripunasena mõni vaher või haab... Eriti kaunis on see vaatepilt loojuva päikesega. Siis tunnetan ma eriti tugevalt, et mu juured on keset metsi, mitte linnakivide vahel. Ja sedagi, kui väga ma tahaksin elada mitte suurlinna külje all ja tajuda kuklas selle kuuma, bensiinivingu ja edukuse ja tühjuse järele lehkavat hingust, vaid keset vaiksete lainetena kerkivat ja langevat avarust ning tajuda kevadpäikest, suvesooja, sügisvihmu ja lumehelbeid... ja tuuli, tuuli, tuuli, puhtaid ja lõhnavaid...

Muidugi on õigustatud küsimus, et mida ma siis ootan, unistan ja niisama virisen.

Arvo Valton vist on öelnud, et aeg-ajalt midagi kättesaamatut igatseda on inimese kaunemaid jooni. Ja iial ei tea ju, kas need unistused niiväga unistusteks jäävadki. Ma ootan... sest ma tean, et kui millelgi on määratud sündida, siis see ka sünnib. Pisikesed saatusejoomed põimuvad tasapisi, kõik su teod ja tegemised näivad suunduvat vaid ühe eesmärgi poole... tasapisi, nii et sa esialgu seda isegi tähele ei pane... ja siis on see käes.

Ei, ma ei ole fatalist. Ma ei usu, et meie saatus on ette ära määratud. Kõik sõltub valikutest. Ja neid peab oskama teha. Tuleb osata kuulata oma südant.

Jah. Saatpalu uus plaat paneb mõtted kummalisi radu pidi käima. *naeratab* Ja ajab jutu kole segaseks.

Teel Viljandist Tartusse on üks koht (ei oska ma kuidagi kohanime öelda), kus avaneb imeline vaade. Enne seda, kui tee künkakülge pidi alla laskub, näed enda ümber avarust ja lainetena voogavat metsa kahel pool, nii kaugele kui silm ulatab. Kõige rohkem sarnaneb see minu meelest Günther Reindorffi illustratsioonidega Kreutzwaldi "Eesti rahva ennemuistsetele juttudele".

Nad maja said rahast
ja trepi metallist
aias õitsesid
müntidest lilled...

Laulsid praegu Kate ja Lauri Saatpalu. Kui sobilik.

Mul on praegu jah selline imelik meeleolu. Kapist otsisin ka välja oma filmitagavara, mida ma ikka taolistel puhkudel vaatan. "Unetu Seattle'is", "Sulle on sõnum", "Sel ajal, kui sa magasid", "Amelie", "Mõistus ja tunded" ja "Roheline kaart". Olen jah paduromantik, mitte midagi ei ole parata. Teen nüüd veidi tööd ja siis vaatan, millise neist ma ette võtan. Ikka üks film päevas. Rohkemale ei pea isegi mina vastu.

Muuseas meenus mulle mind mõne aasta eest painanud uid, mille ma nüüd kindlasti teoks teha otsustasin. Aga enne seda oleks vaja natukene kirjandust uurida. See on puhtalt käsitööga seotud ning ma ei tea, kas ma tahangi sellest praegu rääkida. Tegelikult on nii, et kui mingist asjast aina jahvatada, siis see teoks ei saagi. Aga kui vaikselt ära teha, siis on ta tehtud ja pärast hea uhke tunne.

No ma vaatan veel. Kui tegema hakkan, siis äkki ikka kergitan natuke katet. :)

Muide lasin kT-l endale osta ka tseedee "Love on the Rocks". Enda ülimaks heameeleks avastasin siit hulga oma lemmikuid, nt Michael Jacksoni "One Day In Your Life", Eric Carmeni "All By Myself" (mis, omavahel öeldes, Riho Sibula mesikäheda hääle esituses mul tegelikult hoopis tugevamad värinad mööda selgroogu lippama saadab) ja Extreme'i "More Than Words". Nii et tänane päev möödub siis täiega romantika lainel.

Ja mu õnn oleks täielik, kui ma end veel ka Tanel Padari ja The Sun'i viimase üllitise omanikuks võiksin nimetada. :)

Aga olgu. Lõpp looderdamisele. Töö ootab!

kribas oravake umbes kell 11:42 | | meeleavaldusi

reede, oktoober 07, 2005

Täna läheb siis sõit Taaralinna Ä-sid külastama. Ühel neist on sünnipäev. Pealegi on J ka üle tüki aja kuidagi maaleminekuliselt meelestatud. Sest ega me Tartusse pidama jää, vaid läheme sealt Ä-de maakoju Kambja lähedal. Ma isegi päris ootan seda kohtumist sügisese Lõuna-Eesti kuppelmaastikuga, mis sealkandis juba tasapisi alguse saab. Ja õunte, ploomide und viinamarjadega. :) Sünnipäevalise Ä kasvatatutega, muide.

Igal juhul on mul kindel kavatsus maal oma kardinaprojektiga ühele poole saada.

Nii et lähipäevadel ma siin sõna võtta ei kavatse. Eks näis, mis saab siis, kui ma tagasi tulen.

Lehva-lehva.

kribas oravake umbes kell 08:56 | | meeleavaldusi

neljapäev, oktoober 06, 2005

Tõeline aardelaegas tikkijale!

kribas oravake umbes kell 11:08 | | meeleavaldusi

kolmapäev, oktoober 05, 2005

Marta käib ja otsib oma poega, näugudes aegajalt küsivalt ja lootusrikkalt. Kohutavalt masendav. :( Ma hakkan elavalt ette kujutama, mida tunneksin ma ise, kui minu laps niimoodi teise perre antaks, ja see süvendab masendust veelgi.

Mul on kassist kahju.

*poetab pisara*

kribas oravake umbes kell 22:04 | | meeleavaldusi

Kokkuvõtteks: oo jaa. Teha on seal ikka päris mitu huvitavat asjakest. Kahju, et mul pole kusagilt linkida. Heegeldamist on, eriti meeldib mulle üks valge ovaalne linik, mille keskosa moodustub just nagu kahest laiemat otsa pidi kokku pandud teokarbist. Tikkimist on ja kudumist, kaasa arvatud üks laudlina. Muuseas, ma ei ole kunagi proovinud laudlina kududa. Kunagi võiks ju ära proovida. Ja siis on veel vilditud kott ja sussid. Ideid jagub. :)

kribas oravake umbes kell 18:42 | | meeleavaldusi

Kui ma J-ga marsat ootasin, et teda lasteaeda viia, kiikasin ka postkasti - ja oligi! Jõulunumber. Kavatsen seda nüüd vaatama hakata. :)

kribas oravake umbes kell 12:16 | | meeleavaldusi

teisipäev, oktoober 04, 2005


Ja siin teile üks tagasihoidlik käoking. Igatahes, seltsimehed. :) Head ööd!

kribas oravake umbes kell 22:16 | | meeleavaldusi

Või siis midagi sellist. Siin veel ka freebie'd.

kribas oravake umbes kell 22:06 | | meeleavaldusi

Sellised pildid olen ma tavaliselt liigitanud rubriiki "Natuke kasutud, aga maru ilusad". Ja paduromantiline, natuke haraka tõugu naisterahvas nagu ma olen, tahaksin hirmsasti mõne sellisega kunagi hakkama saada. Ilmselt saan ka, sest mul on paar mustrit. Hurraa. :)

kribas oravake umbes kell 19:30 | | meeleavaldusi

Jaburat lugemist. Lisaks üht ja teist inspireerivat ja natuke ideid kudumiseks: Ulla ja Novita.

kribas oravake umbes kell 14:23 | | meeleavaldusi

esmaspäev, oktoober 03, 2005

Nonii. Lõpuks ometi. Päikesevarjutus on bloggeri lolliks ajanud - mul ei õnnestunud end kuidagi sisse logida. Tahtsin kirjutada, et kõikseemees, päikesevarjutust vaatama, aga mida sa kirjutad, kui ei saa.

Mul hakkab juhe vist ikka täiega kokku jooksma juba. Nii palju ma ennast tunnen, et teada - kui ma paaniliselt (just nimelt paaniliselt) heegelnõela või vardaid klõbistama hakkan, on karta, et närv on püsti. Looja ise teab, mis selle põhjuseks on, aga mingi närv on sees küll. Keskendumisega on raskusi. Töö ei istu. Ja see on ka ilmselt üks põhjus - 1. detsember läheneb tuulekiirul, aga mina olen ühele poole saanud alles napilt saja leheküljega neljasaja kahekümnest. :( Oioioi.

Näputöö aga rahustab hästi närve. Kui ma töötu olin (olen sellegi üle elanud jah - viis kuud passisin kodus), siis lasin kut konveier - selle aja sees sain valmis ühe suure laudlina ja oma paarkümmend eri suurusega linikut. Kuulasin tantsumuusikaks (selliseks, mille järgi nt tantsuvõistlustel tantsitakse, mitte tümakaks) kohandatud klassikat ja muudkui heegeldasin nagu arust ära. Ja nüüd hakkab tasapisi sarnane sündroom tekkima - suutmatus tegelda vajalike asjadega. Selle asemel istun tuima näoga tugitoolis ja ainult mõtlen, mida kõike oleks vaja teha, aga tehtud ei saa mummigi. Või siis heegeldan, kurt ja pime minu ümber toimuva suhtes. Sõprade-sugulaste ees teen head nägu ja teatan rõõmsalt, et "Oi, normaalselt läheb!", aga tegelikult...

Midagi tuleb ette võtta. Peaksin ehk paariks päevaks kusagile minema - Viljandisse näiteks - et saaksin tegelda ainult iseendaga ja elu üle järele mõelda. Muidu hakkavad selle all kannatama J ja kT. Tegelikult kannatavadki juba. Ja see on kurjast, oi kui kurjast.

Praegu hakkas mu tseedeemängurist kostma "Ummamuudu" "Lendu". Tõeline meeleolumuusika. *naeratab nukralt*

Ei, midagi tuleb ette võtta. Praegu ma veel suudan leida hommikul põhjuse, miks ma peaksin voodist tõusma, nii et asjad pole veel päris käest ära. Ka selle olen ma kord läbi teinud, et ühtki päikesekiirt ei olnud enam ja jalgu tuli suure tahtepingutusega teineteise ette tõsta, uni aga oli kadunud siniste mägede taha. Siis tulin ma sellest välja - tänu ühe väga hea inimese abile - ja usun, et nüüdki saab kõik korda.

Inimesed, elu on ju ikkagi elamist väärt. Tuleb lihtsalt iga päev leida see pisiasi, mis sinu jaoks päikese süütab, ja nii ta läheb.

Muide, ka "Ootan sind" on neil väga hea lugu - "Ummamuudul" siis.

Tegelikult võtan praegu kätte, teen endale tassitäie rooibos-teed meega, haaran kaasa eile tulnud "Eesti Naise" ja lähen teen endal olemise mõnusaks. Viskan peast kõik probleemid ja võtan aja maha. Kui kogu aeg lasta nagu orav rattas, ime siis, et juhe kokku jookseb.

Nii. Minek.

kribas oravake umbes kell 12:38 | | meeleavaldusi

pühapäev, oktoober 02, 2005

Tsiteerin üht bloogi, mille otsa ma täna juhtumisi komistasin - nagu ikka heade asjade otsa komistatakse. Üks link viib teiseni ja kui sa seda, kuhu jõudsid, kohemaid meelde ei jäta, siis on pärast kohalejõudmise teekonda väga raske taastada. Igatahes seepärast siia link: http://www.triinu.com Ja tsitaat ise on järgmine:

Elu ei tohiks olla teekond hauda eesmärgiga jõuda turvaliselt pärale atraktiivses ja hästi säilinud kehas, vaid pigem külg ees sisse lennata, šokolaaditahvel ühes ja veiniklaas teises käes, keha täiesti ära kasutatud ja kulunud ning karjuda: "Issver, milline reis!!!"

Milline mõte, ah?

kribas oravake umbes kell 12:46 | | meeleavaldusi

Paeltikand - mitmeid linke.

kribas oravake umbes kell 01:08 | | meeleavaldusi

laupäev, oktoober 01, 2005

Lõpuks ometi jõudsin koju.

J käis täna esimest korda Laste Loomingu Stuudios. Hommikul oli küll seda meelt, et oleks parema meelega kodus, ja tukitses kõigest jõust, aga ma suutsin teda veenda, et esimese korra võiks siiski proovida. Lubasin isegi, et kui talle ei meeldi, et siis ei pea rohkem minema.

No ja kui siis muusikatund lõppes ja nad saalist kunstiklassi läksid (programm on 45 minutit muusikatundi ja 45 minutit kunstitundi), särasid poisil silmad peas ja polnud enam juttugi, et ei taha. Selle asemel teatas ta mulle surmveendunult, et järgmisel laupäeval läheb ta jälle. Ja muljed olid vägevad, eriti muusikatunnist. Nii palju, kui ma läbi ukse kuulsin, siis algul kuulasid nad natukene klassikalist muusikat ja siis laulsid, lõpuks aga mängis üks õpetajatest viiulit - algul poognaga ja siis pizzicato. J oli just viiulist eriti vaimustatud. Aga eks järgmisel laupäeval näe, mis meelt ta on.

Nüüd on mu laps siis kah parajalt organiseeritud. Esmaspäeval ja neljapäeval judotrenn, laupäeval muusika-kunstiring. Vaadaku ja tegelegu. Ma leian, et meie asi on võimaldada poisile erinevaid valikuid ja tema otsustada on, mille juurde ta lõpuks jääb. Muidugi eeldades, et valikud on mõistuse piires (loe: mitte üüratult kallid). Üht aga püüan ma küll vältida, ja see on enda ambitsioonide väljaelamine läbi oma lapse. Natuke utsitada on muidugi vaja, aga laps iga hinna eest mingisse ikkesse panna, et siis tema saavutustega sõprade, sugulaste ja tuttavate ees keksida - see on küll kurjast. Ma loodan südamest, et suudan säilitada selget mõistust ja kainet meelt. (Oot, äkki on need sünonüümid??? Ah, olgu.)

Noh ja siis jalutasime vanalinnas, käisime Katariina käigus ja vaatasime Klaasikojas kolmnurkse, värviliste laikudega kaunistatud taldriku sündi, kuni palav hakkas ja J juua küsis. Seejärel jalutasime mööda Vene tänavat, mekkisime suhkrumandleid, kõmpisime Pika Jala trepist üles, kiikasime Boga Potti ja istusime veidi aega Falgi pargis ning imetlesime päikeselist sügisilma. Lõpuks maandusime E juures.

:) Hirmsasti tahaks tänase ettekande lõpetada sõnadega "Oli tore päev." Lõpetan ka.

Oli tore päev.

kribas oravake umbes kell 21:10 | | meeleavaldusi

autorist

  • olen: oravake
  • elan: oma kodus
uudishimulikele
minu muujutubloog

otsi


www.flickr.com
This is a Flickr badge showing public photos from oravake. Make your own badge here.

lemmikud

ladu

foorumid

    Kullaketrajad

    Kodu Kauniks käsitööfoorum

osalen

kasulikud kohad

    Annie's Attic Harriet

huvitav (ja kasulik teada)

hiljuti kribatud

ämblikuvõrguga kaetud

haagi endale lugemiseks
mis värk?
eXTReMe Tracker
Powered by Blogger
& Blogger Templates