EMS on oma freebie'd mugavamalt kättesaadavaks teinud.
Aga muidu - päev nagu päev ikka. Ühe pildi sain valmis tikitud, aga telefoniga on võimatu sellest ilusat pilti teha, nii et jäi ära. Kui fotoka sebin, siis näete.
Mõtlesin, et riputan viimaks ka oma paremad raamatud siia üles.
Tartus padjaklubide kokkusaamisel käies nägin Asjakesel sellist raamatut, nagu esimesel pildil. Ja kena üllatus - hiljem Kaubamaja Apollost läbi hüpates leidsin selle riiulilt. Kui armastate kõikvõimalikke kauneid tikandeid (eriti rokokood, mille kohta, muide, on samast sarjast ka eraldi raamat ilmunud, mida ma ka katsuda olen saanud, aga - nüüh! - olin sunnit ostmata jätma), siis soovitan soojalt. Minu kodutu koti tikandiidee pärineb samuti nende kaante vahelt.
Teise raamatu ostsin lihtsalt seetõttu, et seal oli natukene juttu ka paeltikandist - asjast, mille kohta ma seni meie poodides mitte üht raamatut ei olnud kohanud. Isegi Allecto pood oli selle koha pealt tühi mis tühi. Aga otse loomulikult on seal ka muid tehnikaid, nii et suhteliselt asjalik raamat.
Aga ajalugu on näidanud, et niipea, kui sa oled astunud samme, et enesele midagi soetada (Kullaketrajate ühine raamatutellimine), sisened suvalisse raamatupoodi, kus sa varem käinud ei ole, ja esimene raamat, mis sulle riiulist vastu vaatab, puudutab seda teemat, mida sa kõige rohkem oled tahtnud. Nii juhtus minugagi. Magistrali keskuse raamatupoest leidsin kolmanda raamatu. (Seal oli veel palju-palju muudki, näiteks kaks imekaunist raamatut sellest, kuidas ise teha kaelakeesid ja kõrvarõngaid - ja need olid tõeliselt huvitavad ja kaunid.) Õpetuslikku külge seal väga ei ole, asi on ära seletatud konkreetsete mustrite juures tegemise käigus, aga ideede genereerimiseks väga hea raamat. Koos piibliga piisab mulle täiesti.
Neljandal pildil oleva hardangeriraamatu aga leidsin Viru keskuse Rahva Raamatust. Hardanger on asi, mida ma isegi juba katsetanud olen - nagu ikka, esialgu paari lihtsama järjehoidja valmistamisega. Keerulisemate asjade valmismeisterdamiseni läheb veel aega. Aga mulle meeldib see tikand kohutavalt. Raamatuga olid muuseas kaasas ka mustrilehed, nii et igati kasulik ost. Ideid on nende kaante vahel igatahes mitmekümneks aastaks :P - arvestades minu toimetamiste tempot ja üleüldist vaba aega. Aga nagu vanarahvas ütleb - kes teeb, see jõuab.
Muud käsitööraamatud minu kogus on, nagu ikka, Aino Praakli Kirikindad I ja II, Anu Pingi neli õpikut - kudumine, heegeldamine, õmblemine ja tikkimine koos Kristi Tederi väikese rahvarõivaõpetusega - ja paar piiblit - tikkimine ja heegeldamine - ning paar entsüklopeediat - ristpistetehnikad ja lapitööde teppimistehnikad. Kui lisada siia nimistusse veel see, siis on loetelu peaaegu täielik. Ses mõttes, et ajakirju on ikka ka, aga neid ei jõua ma siia üles tähendada. Ja raamatuid, mida veel tahaks, on ka parasjagu. Ohjah.
Muuseas avastasin, et ilmunud on selline raamat. Lihtsalt teadmiseks.
Lisa: nagu näha, on telefoniga pildistamine üks igavene imetegu ja korraliku aparaadi vastu ikka ei saa (seda pole ma kunagi arvanudki, lihtsalt parema puudumisel olen sunnit kasutama seda, mis on.) Iga foto on ise värvi ja udused on nad veel pealegi. Nutt ja hala, ma ütlen. Aga seniks peab käima, kuni korraliku digika saan.
Nagu juuresolevalt pildilt näha, väisasin tänaSignetja sain ühe tellitud raamatu kätte. Loomulikult kaevusin koduteel sellesse kõrvuni sisse ja oleksin äärepealt oma teeotsast mööda sõitnud. Õnneks olen ma sedavõrd suur ja silmatorkav inime, et olen suutnud end marsajuhtide mällu sügavale sisse söövitada :P, miska nad juba ise õiges kohas peatavad. Nii tänagi.
Nagu iga uue asjaga, nii on ka selle raamatuga, et seda lapates mu rind paisub õhinast ja peas möllavad ideed kut torm Läänemerel. Aga otse loomulikult on paeltikandigi näol tegemist asjaga, mille kohta mu isa ütelnuks ohates: "Terve teadus!" Ainuüksi töövahendeid on seal terve hunnik. Loomulik ju. Aga see omakorda viis mu mõtted sellele, et varsti pean ma ainuüksi kõikvõimalike mulle huvi pakkuvate tehnikate jaoks mõeldud töövahendite tarvis terve kapi muretsema. :P :) Ja teise siis lõngade, niitide, siidpaelte ja muu säärase jaoks. Kitsaks ähvardab see elamine meil jääda niimoodi. Kui siis veel kangastelgedele mõelda ja lisaks küsis kT ükspäev lambist, et kas ma lammast ei tahaks õue peale muru pügama. Julmad naljad. :P
Lugesin just, kuidas inimesed kevadet tervitavad, ja mõtlesin, et peaksin ka oma varud üle vaatama, aga jah... Kardetavasti pean selle edasi lükkama, sest kumiseva kupliga pole sellisest tegevusest mingit rõõmu. Ohjah.
Siin tõestus selle kohta, et ma vahepeal päris niisama pole passinud. Säherduse nõelapadja teeb hea tahtmise korral valmis ühe päevaga. Minu tahtmine oli natuke halvem, sestap kulus kaks korda pool päeva. Aga tulemusega olen rahul.
Olen avastanud, et sellised pisiprojektid istuvad mulle. Suuremate asjadega kipub ikka olema nii, et kas pole aega pidevalt tegelda ja sellepärast kipub pooleli jääma, või lihtsalt saab aur enne otsa ja tahtmine kaob ära.
Oh, kuidas ma igatsen aprilli lõppu! Siis on mul nimelt plaanis kümneks päevaks kaduda, tervist parandama. Ja seal pole teha mitte midagi muud, kui vett kaanida, klassiõega lobiseda (koos me sinna läheme ju) ja käsi liigutada. Kardan ainult, et pean sinna minema kahe kotiga - üks riiete ja teine kõikvõimalike lõngakerade ja muu säärase tarvis. :P
Miski üleüldine kuvähhis* näikse olevat maad võtnud. Ma mõtlesin, et loidus ainult mind vaevab, aga ei, Kajakas ja Mann räägivad sedasama. Kuigi, minu puhul paistab see kehtivat ainult siinses bloogis. :P Teises plätran, nii et vähe pole. Aga kuidagi nagu vedru oleks maha käinud. Jube öelda, aga ma ei viitsi praegu loomingulise tööga tegelda. Täpselt nii ongi. Ilmselt läheb kogu energia aju liigutamiseks, et tähtajaks uus raamat valmis saada, ja siis näppude jaoks seda enam ei jätku. Ohjah.
_______________________ *Pantalone: "Tunnete?" Fata Morgana: "Misasja?!" Pantalone: "Kidas mõjub!" Fata Morgana: "Misasi?" Pantalone: "Kuvähhis! Hommikust peale mul oli tunne, et täna on. Arvasin, et ikka ei ole, aga on! Kuvähhis!"
Ja siin üks lehekülg, kus on ka lillehaldjaid, kuid mul on sügav kahtlus, et need pole originaalmustrid. :( Täpselt, nagu mu kogus olev õunapuuhaldjate piltki - leidsin selle mingilt hispaaniakeelselt saidilt täiesti koba peale. Aga noh, asjad needki.
Täna sai peale J laulu- ja kunstistuudiot, mis nüüdsest asub TÜ uues hoones, läbi jalutatud Liann Lõngadest. Ohhoijaa. Tunnistasin E-le, et ma olen vist lõngasõltlane, mispeale tema tunnistas häbelikult, et tema on jällegi kangasõltlane. Kui ma talle aga täna näitasin, milliseid lõngu seal on, läksid temalgi silmad põlema. Lisaks avastas E veel tikitavad padjakomplektid ja ohkas, et palgapäeval ostab ta J jaoks ühe imelistes hallikassinistes ja mahedates sinistes toonides delfiini kujutisega padja ja tikib valmis kah. Lisaks oleks talle veel uut salli vaja ja mütsi ja...
Nüüd on meie peres siis kaks lõngasõltlast. :P Tikkimisest rääkimata. :)
Panin täna tähele, et kunagiSusabloogis silma hakanud sallide kontsentratsioon Tallinnas ühe ruutmeetri kohta on kuidagi suureks paisunud. Erinevail ajahetkil jalutas mulle vastu kolm täiesti erinevat säherdusse salli mässitud naisinimest.
Järeldus? See on siis ju väga hea, et ma endale sellist ei heegeldanud. :P
Siin ta siis viimaks on. Kuna jällegi on parema puudumisel kasutatud telefoni, siis vabandan pildi kehva kvaliteedi pärast.
Nagu ma juba ütlesin, ei jäänud ma eelmise tikandiga rahule - pärlniit ei sobinud siiski hästi, aga tegemisega oli kiire. Ja kui suur kiire mööda sai, oli aega rohkem. Ostsingi villast lõnga ja tikkisin uuesti. Kuna aga mustriidee muutus ja küünlakuust on see üsna kaugel, sobiks asi pigem teema "Esimene..." alla - esmakordselt katsetasin kangakudumist ja ega ma varem niimoodi tikkinud ka ei ole. Liiatigi pole mul lähemas tulevikus aega kotiprojektiga mässata. Ma tean, et see ei vasta reeglitele, aga praegu on see küll nii üks kui teine. Ma ei teagi kohe.
Peale pikka kaalumist sai koos tellitavate raamatute hulgast enda jaoks välja valitudThe Crazy Quilt Handbook ja The Ribbon Embroidery Bible. Ja siis lähen ma üle mitme-setme aasta Magistrali, astun sealsesse raamatupoodi ja leian riiulilt raamatu "At a da ja - võsivka lentami". Eksole.
Aga noh, ega küll küllale liiga ei tee.
Mis aga puudutab veebruari kotti, siis pean kurbtusega tõdema, et nokkisin selle mustri maha. ei meeldinud. Nii ma siis olengi nüüd dilemma ees: kas kuulutada endine küünlakuu kott hoopis märtsikuu kotiks või esitada uus, parandatud ja täiendatud väljaanne siiski küünlakuu kotina? Sest pilti näidata mul niikuinii endiselt ei ole.
Vaat nii. Ehk nagu üks mu tuttav armastab öelda - vot vam multi-bulti. Ma loodan, et see kujundus meeldib mulle natukene kauem. Head ööd! Homme vaatan, mida värvidega veel teha annaks.
Kuna ma siia praegu pilte üles riputada ei saa, siis ütlen oma "koti" kohta järgmist: kott see nüüd vaevalt on - kuna kudusin kanga ise, raamil nimelt, siis jõudis mu peast läbi käia mitmeid plaane, kuni lõpuks jäin pidama... :) prillikotil. See on asi, mida ikka vaja läheb ja mida seega edukalt ka kinkida annab. Nii et tegu siis mustast villasest lõngast kootud kangast valmistatud (issand, kui keeruline lause!) prillitoosiga, mida kaunistavad tikandid ja värvilised "pupärlid". Ainus häda - mul ei olnud kahjuks peenvillast lõnga, seepärast olin sunnitud kasutama pärlniiti, aga tulemus on ootamatult normaalne. Ah jaa - natuke heegeldamist läks kah tarvis. Aga üksikasjadesse ma praegu ei lasku - neid näete, ma loodan, üsna pea. :)
Ja nüüd tuleb väike veerand tundi pause, sest nagu ma juba oma muujutubloogis kurtsin ja kurjustasin, pole meil ka täna päev otsa elektrit. Nii et lugemiseni, kallis rahvas!