Oh jah. Oleme meiegi nüüdsest autoomanikud. Ausalt öelda oli see riistapuu, millest ma - seda mitte kunagi omamata - ei osanud puudust tunda. Ei, tegelikult ma valetan. Puudust tundsin ma sellest ainult siis, kui kodusistumisest juhe kokku jooksis ja kohutav tahtmine tekkis evida võimalust pakkida asjad, rautada relvameister, maksta võlg hobustele und kaabet teha. Ja nüüd on see võimalus täiesti olemas. Kuigi, päälinnas liikumiseks eelistame mõlemad kT-ga esialgu ühiskondlikku transporti, sest seal autoga liiklemise kogemus puudub kT-l täiesti. Algul polnud seda vaja, sest me elasime tema töökohast vaid kahe bussipeatuse kaugusel, ja ka pärast leidsime, et saab ilma hakkama. Aga nüüd, kui auto olemas, siis leian, et ta on ikka mõnus asi küll. Mis kõige tähtsam - maal saab käia normaalselt, ilma et bussid-rongid ja muud ajalised piirangud meid ahistaksid.
Mis nokitsemisse puutub, siis olen vahepeal maha saanud ühe õlasalli ja veel paari jõulukaardiga. Eks peab neidki tasapisi meisterdama hakkama.
Ah jaa. Eile sattusin tõelisse varaaita. Tegu oli kangapoega, aga veel! Pitsid, pärlid, litrid, nööbid, tikkimisniidid, eri värvi tikkimiskangad... Mul läksid silmad pahupidi. Nüüd ma tean, kuhu tuuseldama minna, et oma hullu tehnika tagavarasid täiendada. Eile polnud lihtsalt aega, pealegi on mu selle kuu käsitöövahendite limiit ületatud. :) Ja üleüldse, kõigepealt pean endale ostma õõnesvorme, mis mu lõngade-niitide-pitside-lappide-heegelnõelte-varraste-pärlite-jne varud ära mahutaksid. Ja töötuppa tuleb sisse seada õmblusnurk, sest üsna pea võin end viimaks õmblusmasina omanikuks nimetada.
Oh jah. Varsti peame ise vist välja kolima, sest raamatud, ajakirjad ja minu lõngasasi vallutavad kogu meie väikese elamise.
Aga mis siis. Ikkagi on lõbus. :)
Mis nokitsemisse puutub, siis olen vahepeal maha saanud ühe õlasalli ja veel paari jõulukaardiga. Eks peab neidki tasapisi meisterdama hakkama.
Ah jaa. Eile sattusin tõelisse varaaita. Tegu oli kangapoega, aga veel! Pitsid, pärlid, litrid, nööbid, tikkimisniidid, eri värvi tikkimiskangad... Mul läksid silmad pahupidi. Nüüd ma tean, kuhu tuuseldama minna, et oma hullu tehnika tagavarasid täiendada. Eile polnud lihtsalt aega, pealegi on mu selle kuu käsitöövahendite limiit ületatud. :) Ja üleüldse, kõigepealt pean endale ostma õõnesvorme, mis mu lõngade-niitide-pitside-lappide-heegelnõelte-varraste-pärlite-jne varud ära mahutaksid. Ja töötuppa tuleb sisse seada õmblusnurk, sest üsna pea võin end viimaks õmblusmasina omanikuks nimetada.
Oh jah. Varsti peame ise vist välja kolima, sest raamatud, ajakirjad ja minu lõngasasi vallutavad kogu meie väikese elamise.
Aga mis siis. Ikkagi on lõbus. :)
| lingi 
