Siin tõestus selle kohta, et ma vahepeal päris niisama pole passinud. Säherduse nõelapadja teeb hea tahtmise korral valmis ühe päevaga. Minu tahtmine oli natuke halvem, sestap kulus kaks korda pool päeva. Aga tulemusega olen rahul.
Olen avastanud, et sellised pisiprojektid istuvad mulle. Suuremate asjadega kipub ikka olema nii, et kas pole aega pidevalt tegelda ja sellepärast kipub pooleli jääma, või lihtsalt saab aur enne otsa ja tahtmine kaob ära.
Oh, kuidas ma igatsen aprilli lõppu! Siis on mul nimelt plaanis kümneks päevaks kaduda, tervist parandama. Ja seal pole teha mitte midagi muud, kui vett kaanida, klassiõega lobiseda (koos me sinna läheme ju) ja käsi liigutada. Kardan ainult, et pean sinna minema kahe kotiga - üks riiete ja teine kõikvõimalike lõngakerade ja muu säärase tarvis. :P
Oi kui armas padjake :)
/me õhkab juba pikemat aega uue nõelapadja järele. Senine aga ikkagist kaasa tikitud ..
Peab tikkimisniidid ja muu staffi üle vaatama ja miskit nokitsema, vahelduseks.
Posted by Tiina | 19/3/06 12:43