Niisiis. Meie Hiiumaa-reis.
Nojah, reisiks on seda raske nimetada - pigem oli see kiirtuur, niiöelda maitse suhu saamine, minu jaoks eriline veel ka selle poolest, et minu isapoolne vanaema on Suuremõisast pärit, kuigi jo enne sõda mandrile mehele läinud. Ja veel merest kaugemale ka - Vändrasse nimelt.
Aga reis oli mõnus ja giid oli mõnus - lasi samasugust lahedat murdesegust eesti keelt, nagu mu vanaemagi - muidu oli seda ainult aimata, s-ides, t-des, ö-des ja mujal, aga kui jutt läks legendaarsele Lepa Annale, siis tuli täiesti puhast ja mõnusat murret. Ja vaat et peaaegu kolmkümmend aastat läks mul aega taipamiseks, et mu vanaemagi rääkis samasugust, ehk vast natuke silutumat ja kirjakeelsemat, aga ometi "mönusad" keelt. Lapsena ei saanud ma sellest muud aru, kui et ta kõik õ-d ö-deks hääldas ja vahel sõna lõpus oleva t d-ks muutis.
Aga nüüd siis märksõnad.
Tallinn-Rohuküla-Heltermaa: Just enne Rohukülla jõudmist läks vaesel J-l varase tõusmise, söömata oleku ja suure pabistamise peale süda pahaks - elu esimene pikem laevareis ikkagi (Ahja jõe laev ei lähe arvesse). Aga polnud hullu ja poiss ise võttis asja rahulikult, "Ofelia" peal juba kõõlus aknal nagu kapten sillas ja naeris kajakaid.
Heltermaal tuli peale meie giid ja edasi käis meie sõit ringil Pühalepa kirik - Suuremõisa - Vaemla villaveski (arvake ära, kes sealt oma esimese villaloori ostis, et katsetama hakata, mh? Ah?) - Kassari - Emmaste - Kõpu tuletorn - Kõrgessaare - Reigi kirik - Ristimägi - Kärdla - Heltermaa - Rohuküla - Tallinn. Reisi algus 8.00 ja lõpp 22.15.
Nüüd ma tean:
1) kuidas kõlas lühim jutlus Hiiumaa ajaloos: "Rahvast vähe - jutlust vähe. Aamen!" olla kord öelnud üks Pühalepa kiriku õpetaja, kelle nimi mul kahjuks jäi üles tähendamata ja seega on juba ununud :(,
2) kes on vandiraiujad ja kes odratolgused ja miks nad seda on: vandiraiumine on seotud tavaga, et hättasattunud laeva last kuulub kõige täiega päästjatele, miska vahel, nagu kurjad keeled teavad väita, raiusid "päästjad" ise vandid läbi, nii et mastid murdusid ja laevaga oli kööga; esimene Unger-Sternberg Suuremõisas, vana Otto Reinhold Ludwig nimelt, sai sellise jamamise eest ja et ta laevu ka ise olla Näkimadalatele meelitanud, et neid seal siis paljaks röövida, randröövli "austava" nimetuse kandjaks. Odratolgustega on aga niimoodi, et Käina vallas on maa tänu mudale viljakam ja nii kasvatati seal kõiksugu teravilja, miska sealt vallast pärit mehed oskasid parimat õlut pruulida; ise rääkinud nad endi kohta, et nemad on harva päris purjus - ainult kolm korda aastas tulevatki seda ette, aga siis ka juba neli kuud jutti, sest nad olla ka "pöhjaliku meelega mehed",
3) kuidas "randröövel" Unger-Sternberg viimase Stenbocki Suuremõisast välja suitsetas ja kus asub Suuremõisa lossi "esimese öö õiguse" tuba: niimoodi suitsetaski, et kui Suuremõisa viimane Stenbockist omanik ennast torni kinni pani ja keeldus mõisa oma vihavaenlasele, eelpool mainit O. R. L-ile üle andmast, lasknud too torni alla lõkke teha ja suitsetanudki va Kivisoku sealt viimaks välja; nimetatud toast ei näinud me muidugi rohkem, kui ainult akent - see asub "suitsutorni" pool küljes teisel korrusel nurga peal,
4) kust Emmaste vald oma nime on saanud: arvatakse, et algselt olla see sõna olnud "emaste", märkimaks tõsiasja, et küla vahel ja põllu peal nähti vaid emaseid inimesi ringi liikumas, kuna kõik isased inimesed olid merel,
5) mida tähendab hiiu keeles "muku": kui hiidlane sulle ütleb, et "Oi kui muku sa täna välja näed," ei tasu kurjaks saada, sest see tähendab ilusat, toredat või kena,
6) et Rattagu mets on nõiutud koht ja sinna naljalt minna ei maksa, eriti mitte algajal autojuhil: Rattagu nimi tulla sellest, et nõiad endid ikka vankriratta auku sokutasid ja siis vaese kõrtsist tulija mehe jumal teab kus pärapõrgusse viisid; meie giid Urve Merendilgi olla kord olnud juhus, et sõitnud ta tütrega, kes just oli load kätte saanud, läbi Rattagu metsa ja korraga olnud selge metsamüür otse auto nina ees, neil aga polnud selgustki, kust ja kuidas oli võimalik teed mööda niimoodi sõita, et seda teed korraga enam ei olnud, ja
7) et Kärdla elanikud tänu arteesiakaevudele ka talviti oma õuedes purtskava veega kaevusid võivad pidada: eriti ilus olla see talvel, kui nendesinaste kaevude alla tekivad jääskulptuurid ja inimesed neid skulptuure küünaldega valgustavad.
Ma ei tea:
1) kes on kohvilähkrid ja kes hobuhiidlased ja miks nad seda on: aga seda, et nad olemas on, tean ma küll, ja
2) kus täpselt asusid Suuremõisas moonakamajad, kus sündis minu vanavanaisa Villem: aga seal ta sündis ja ühe tema õe - Liidi nimeks - kohta teati väita, et tollel olla olnud vana krahvi nina ja kehahoiak. Mine sa võta kinni. Nagu ma juba kord kusagil mainisin, ei ole vist olemas ühtki õiget enesest lugupidavat hiidlaste suguvõsa, mille rägastikus mõni pooleldi sinivereline esivanem ringi ei kõlguks.
Kui me end Hiiumaalt lahkuma asutasime - Heltermaal praamisabas nimelt - hakkas mulle silma (minu meelest) eht hiiupärane silt:
Kiirtoit Kroku & Till
Avatud iga päev
v. a. täna
Vaat nii.
Nojah, reisiks on seda raske nimetada - pigem oli see kiirtuur, niiöelda maitse suhu saamine, minu jaoks eriline veel ka selle poolest, et minu isapoolne vanaema on Suuremõisast pärit, kuigi jo enne sõda mandrile mehele läinud. Ja veel merest kaugemale ka - Vändrasse nimelt.
Aga reis oli mõnus ja giid oli mõnus - lasi samasugust lahedat murdesegust eesti keelt, nagu mu vanaemagi - muidu oli seda ainult aimata, s-ides, t-des, ö-des ja mujal, aga kui jutt läks legendaarsele Lepa Annale, siis tuli täiesti puhast ja mõnusat murret. Ja vaat et peaaegu kolmkümmend aastat läks mul aega taipamiseks, et mu vanaemagi rääkis samasugust, ehk vast natuke silutumat ja kirjakeelsemat, aga ometi "mönusad" keelt. Lapsena ei saanud ma sellest muud aru, kui et ta kõik õ-d ö-deks hääldas ja vahel sõna lõpus oleva t d-ks muutis.
Aga nüüd siis märksõnad.
Tallinn-Rohuküla-Heltermaa: Just enne Rohukülla jõudmist läks vaesel J-l varase tõusmise, söömata oleku ja suure pabistamise peale süda pahaks - elu esimene pikem laevareis ikkagi (Ahja jõe laev ei lähe arvesse). Aga polnud hullu ja poiss ise võttis asja rahulikult, "Ofelia" peal juba kõõlus aknal nagu kapten sillas ja naeris kajakaid.
Heltermaal tuli peale meie giid ja edasi käis meie sõit ringil Pühalepa kirik - Suuremõisa - Vaemla villaveski (arvake ära, kes sealt oma esimese villaloori ostis, et katsetama hakata, mh? Ah?) - Kassari - Emmaste - Kõpu tuletorn - Kõrgessaare - Reigi kirik - Ristimägi - Kärdla - Heltermaa - Rohuküla - Tallinn. Reisi algus 8.00 ja lõpp 22.15.
Nüüd ma tean:
1) kuidas kõlas lühim jutlus Hiiumaa ajaloos: "Rahvast vähe - jutlust vähe. Aamen!" olla kord öelnud üks Pühalepa kiriku õpetaja, kelle nimi mul kahjuks jäi üles tähendamata ja seega on juba ununud :(,
2) kes on vandiraiujad ja kes odratolgused ja miks nad seda on: vandiraiumine on seotud tavaga, et hättasattunud laeva last kuulub kõige täiega päästjatele, miska vahel, nagu kurjad keeled teavad väita, raiusid "päästjad" ise vandid läbi, nii et mastid murdusid ja laevaga oli kööga; esimene Unger-Sternberg Suuremõisas, vana Otto Reinhold Ludwig nimelt, sai sellise jamamise eest ja et ta laevu ka ise olla Näkimadalatele meelitanud, et neid seal siis paljaks röövida, randröövli "austava" nimetuse kandjaks. Odratolgustega on aga niimoodi, et Käina vallas on maa tänu mudale viljakam ja nii kasvatati seal kõiksugu teravilja, miska sealt vallast pärit mehed oskasid parimat õlut pruulida; ise rääkinud nad endi kohta, et nemad on harva päris purjus - ainult kolm korda aastas tulevatki seda ette, aga siis ka juba neli kuud jutti, sest nad olla ka "pöhjaliku meelega mehed",
3) kuidas "randröövel" Unger-Sternberg viimase Stenbocki Suuremõisast välja suitsetas ja kus asub Suuremõisa lossi "esimese öö õiguse" tuba: niimoodi suitsetaski, et kui Suuremõisa viimane Stenbockist omanik ennast torni kinni pani ja keeldus mõisa oma vihavaenlasele, eelpool mainit O. R. L-ile üle andmast, lasknud too torni alla lõkke teha ja suitsetanudki va Kivisoku sealt viimaks välja; nimetatud toast ei näinud me muidugi rohkem, kui ainult akent - see asub "suitsutorni" pool küljes teisel korrusel nurga peal,
4) kust Emmaste vald oma nime on saanud: arvatakse, et algselt olla see sõna olnud "emaste", märkimaks tõsiasja, et küla vahel ja põllu peal nähti vaid emaseid inimesi ringi liikumas, kuna kõik isased inimesed olid merel,
5) mida tähendab hiiu keeles "muku": kui hiidlane sulle ütleb, et "Oi kui muku sa täna välja näed," ei tasu kurjaks saada, sest see tähendab ilusat, toredat või kena,
6) et Rattagu mets on nõiutud koht ja sinna naljalt minna ei maksa, eriti mitte algajal autojuhil: Rattagu nimi tulla sellest, et nõiad endid ikka vankriratta auku sokutasid ja siis vaese kõrtsist tulija mehe jumal teab kus pärapõrgusse viisid; meie giid Urve Merendilgi olla kord olnud juhus, et sõitnud ta tütrega, kes just oli load kätte saanud, läbi Rattagu metsa ja korraga olnud selge metsamüür otse auto nina ees, neil aga polnud selgustki, kust ja kuidas oli võimalik teed mööda niimoodi sõita, et seda teed korraga enam ei olnud, ja
7) et Kärdla elanikud tänu arteesiakaevudele ka talviti oma õuedes purtskava veega kaevusid võivad pidada: eriti ilus olla see talvel, kui nendesinaste kaevude alla tekivad jääskulptuurid ja inimesed neid skulptuure küünaldega valgustavad.
Ma ei tea:
1) kes on kohvilähkrid ja kes hobuhiidlased ja miks nad seda on: aga seda, et nad olemas on, tean ma küll, ja
2) kus täpselt asusid Suuremõisas moonakamajad, kus sündis minu vanavanaisa Villem: aga seal ta sündis ja ühe tema õe - Liidi nimeks - kohta teati väita, et tollel olla olnud vana krahvi nina ja kehahoiak. Mine sa võta kinni. Nagu ma juba kord kusagil mainisin, ei ole vist olemas ühtki õiget enesest lugupidavat hiidlaste suguvõsa, mille rägastikus mõni pooleldi sinivereline esivanem ringi ei kõlguks.
Kui me end Hiiumaalt lahkuma asutasime - Heltermaal praamisabas nimelt - hakkas mulle silma (minu meelest) eht hiiupärane silt:
Kiirtoit Kroku & Till
Avatud iga päev
v. a. täna
Vaat nii.
| lingi 
