Nägin täna öösel jubedat und. Kõige jubedam asja juures oli see, et algas see imelise idüllina ja lõppes siis sellega, et ma tormasin ringi nagu meeletu ja otsisin oma last. Ärkasin iseenda nuuksete peale, süda rinnus tagumas nagu suruõhuhaamer. Ajasin end püsti ja tuikusin J tuppa, ise unest ja kergendustundest uimane. Loomulikult magas poiss, rusikas põse all ja unesoojad põsed öölambi valguses õhetamas. Kohendasin talle teki paremini peale ja läksin tagasi voodisse.
Nüüd takkajärgi mõtlen, et tegemist oli minu kõigi alateadvusse surutud hirmude summaga. Hirm kaotada oma laps, hirm kõigest ilma jääda. See oleks kohutav.
Nüüd takkajärgi mõtlen, et tegemist oli minu kõigi alateadvusse surutud hirmude summaga. Hirm kaotada oma laps, hirm kõigest ilma jääda. See oleks kohutav.
| lingi 
ma olen selliseid unesid ikka päris palju näinud. Hirm mis muud :)
Posted by
Kajakas |
21/11/05 12:22
Mina näen koshmaare üsna harva, aga nüüd on olnud juba kaks tükki peaaegu ühtejutti. :( Tea, kas täiskuu süü?
Posted by
oravake |
21/11/05 13:34
hm mina nägin ka tuuma sõda unes. Ise elasin üle ja pommitasid vastastiku venemaa ja USA. Üle öise taeva oli näha kuidas pommid lendasid. Lööklaine käis ka koos selle valge sähvatusega aga õnneks me kõik sutsime varjuda ja elasime asja üle... Ja siis võeti vennad ja mees sõtta :S
Täitsa jube uni ja kusjuures peale ärkamist ja uuesti unumist tuli tagasi :S
Posted by
Liia Tammes |
21/11/05 14:13