Lõpuks on meil elekter tagasi. Olen täna päev otsa kodus niisama passinud, sest midagi teha ei olnud peale ahju kütmise. Ja see töö just pidevat juuresistumist ei nõua. Ei, aga tegelikult oli päris mõnus puhkepäev. Kui sa ikka tead, et mitte midagi teha ei saa, siis ei muretse ka. Nii ma siis vedelesin, lugesin - vaheldumisi Agatha Christie krimkat ja Ingridi ning Elsa soovitatud raamatuid - ja vahepeal magasin. Läksin isegi nii laisaks, et ostsin hommikul valmistoitu, mida kiiresti soojendada - sest elektri väidetava tagasisaabumise ajaks oli märgitud "tööpäeva lõpp", mis minu kogemuste kohaselt on suhteliselt veniv mõiste ega andnud mulle seega erilist kindlustunnet. Nüüd ongi meespere kohe-kohe saabumas ja mul toit ahjus soojas.
Meil oleks hädasti vaja kohta, kuhu oma pisikeses elamises ära mahutada üks korralik puupliit - ja mitte mingi buržuika, vaid ikka suur ja praeahjuga, kus saaks teha ahjupraadi, mis lõhnab nii, nagu oskab lõhnata vaid puupliidil valmistatud toit.
Aga üldjoontes olen ma tänase vaikuse kuulamise päevaga täiesti rahul.
Meil oleks hädasti vaja kohta, kuhu oma pisikeses elamises ära mahutada üks korralik puupliit - ja mitte mingi buržuika, vaid ikka suur ja praeahjuga, kus saaks teha ahjupraadi, mis lõhnab nii, nagu oskab lõhnata vaid puupliidil valmistatud toit.
Aga üldjoontes olen ma tänase vaikuse kuulamise päevaga täiesti rahul.
| lingi 
