No nii. Jõudsin siis täna nii kaugele, et panin end kirja. Siia. Eks näe, kas õnnestub. Kootud mänguloomad on selle mooduli nimi, mis mind huvitab. Tikitud mänguasjad ka, aga puhtalt ajaliselt lihtsalt ei jõua. Kuigi tahaks. Oi, kuidas tahaks! Hirrrrrrmsasti tahaks! Aga siis läheks ikka väga karmiks see asi - 11. Viljandis, 15. J-ga Tartus, 18. jälle Viljandis. Liiatigi on J jälle haige - üks mandel on suur nagu maakera ja hääl on ära. Pealegi on loota, et tal nüüd Tartus viimaks sundid kõrvust välja võetakse, see omakorda aga tähendab narkoosi ja uimast ja õnnetut last. Siis on vaja, et ma tema juures oleksin, mitte ei muretseks, kuidas ma Viljandisse saan, ega mõtleks muid asju.
Oleks autojuhtimine selge, poleks probleemi. Aga praegu on nagu on.
Pealegi on suntidest vabanemisel oma suur plusspool. Sest kui kõrvad terved, saab J jälle ujuma. Ta on meil ju täielik veehull. Eks see ole näha, kas ta nüüd, peale aastast vaheaega, kohe suurde basseini julgeb tulla. Aga noh, kui ta kolmesena julges ainult käsikutega varustatult selle sügavamas otsas vette hüpata, siis vaevalt, et ta nüüdki midagi kardab.
Kirjutab uhke lapsevanem, eksole. :P
Aga nüüd tahab J ka tähti kirjutama tulla, nii et lugemiseni, kulla rahvas!
Oleks autojuhtimine selge, poleks probleemi. Aga praegu on nagu on.
Pealegi on suntidest vabanemisel oma suur plusspool. Sest kui kõrvad terved, saab J jälle ujuma. Ta on meil ju täielik veehull. Eks see ole näha, kas ta nüüd, peale aastast vaheaega, kohe suurde basseini julgeb tulla. Aga noh, kui ta kolmesena julges ainult käsikutega varustatult selle sügavamas otsas vette hüpata, siis vaevalt, et ta nüüdki midagi kardab.
Kirjutab uhke lapsevanem, eksole. :P
Aga nüüd tahab J ka tähti kirjutama tulla, nii et lugemiseni, kulla rahvas!