Noh. Täna jälle kodupäev. J-l on dida kiddi ja seepärast ma teda lasteaeda ei vii. Selles mõttes on selline iseenda peremeheks olemine hea, kuna ei pea kellelegi helistama (lasteaed välja arvatud, aber natürlich), mitte midagi seletama ega lapsehoidjat orgunnima.
J naudib ka olukorda täiel rinnal (noh, jah, peaaegu, eksole), külitab diivanil ja loeb Linnalehte. Õieti küll "loeb", aga aeg-ajalt ta seda tõepoolest teeb ka. Ja kui veerimise ära unustab, siis loeb jumala soravalt - nii suurt kui väikest kirja. Kirjutab ka hea meelega. Praegu on päevakorral kalendrid - nii poest ostetud kui isetehtud. Ja nüüd ta juba küsib, kuidas õige on kirjutada. :) Kuigi, minu vaieldamatute lemmikute hulka kuuluvad hoopis PÕHJA KORIA LIP ja IONLAUT. :)
Käisin vahepeal köögis järjekordset eurolaulu kuulamas. Pean tunnistama, et laul number 2 elik Mikk Targo lugu Sofia Rubina esituses meeldib mulle. Loomulikult suuresti seetõttu, et funky paneb mul alati varba patsuma, lisaks on esitaja mulle igati sümpaatne. Aga seda tüüpi lauluga (või, noh, peaaegu seda tüüpi lauluga) me ju võitsime juba.
Oeh. Lapse kodusolek tähendab ka katkematut küsimiste ja seletamiste jada, enamjaolt stiilis "Ise küsin, ise vastan". Sestap olen sunnitud lõpetama, sest J jutuvada ei lase korralikult mõelda. Nii et lugemiseni!
J naudib ka olukorda täiel rinnal (noh, jah, peaaegu, eksole), külitab diivanil ja loeb Linnalehte. Õieti küll "loeb", aga aeg-ajalt ta seda tõepoolest teeb ka. Ja kui veerimise ära unustab, siis loeb jumala soravalt - nii suurt kui väikest kirja. Kirjutab ka hea meelega. Praegu on päevakorral kalendrid - nii poest ostetud kui isetehtud. Ja nüüd ta juba küsib, kuidas õige on kirjutada. :) Kuigi, minu vaieldamatute lemmikute hulka kuuluvad hoopis PÕHJA KORIA LIP ja IONLAUT. :)
Käisin vahepeal köögis järjekordset eurolaulu kuulamas. Pean tunnistama, et laul number 2 elik Mikk Targo lugu Sofia Rubina esituses meeldib mulle. Loomulikult suuresti seetõttu, et funky paneb mul alati varba patsuma, lisaks on esitaja mulle igati sümpaatne. Aga seda tüüpi lauluga (või, noh, peaaegu seda tüüpi lauluga) me ju võitsime juba.
Oeh. Lapse kodusolek tähendab ka katkematut küsimiste ja seletamiste jada, enamjaolt stiilis "Ise küsin, ise vastan". Sestap olen sunnitud lõpetama, sest J jutuvada ei lase korralikult mõelda. Nii et lugemiseni!
| lingi 
kusjuures ei jätnud see lugu miskit muljet siis, kui koos teistega ühes rodus kõlas.Nüüd eraldiseisvana tundus täitsa asjalik lugu olevat.
Posted by
Terje |
2/2/06 09:37
Mulle tundus seelugu juba esimesel kuulamisel natuke esile tõusvat. Aga tegelikult kisub sinnakanti, et mul on kolm lemmikut: Sofia Rubina, Ines ja Noorkuu. Vali siis nüüd niimoodi. :)
Posted by
oravake |
2/2/06 15:51