üht ja teist

Tunnen ennast puudutatuna. Mina olen selline patoloogiline. See on palju pooleliolevaid töid. Mitte ei raatsi vardaid iga kord välja tõmmata. teiseks täiesti objektiivseks põhjuseks on see, et väga suurt asja on väga ebamugav lühikeste ringvarrastega kududa. Aga ainult ringvardaid ma tunnistan. Ja nii siis jälle ostad aga uued. Kuigi, võib-olla on mul lihtsalt liiga palju raha

Oi, need mõtisklused puudutavad ainult mind ennast, nii et sa ei pea end mitte puudutatuna tundma, jumala pärast. :) Minuga on kuidagi nii, et mul puudub ülevaade juba olemasolevatest töövahenditest - või on vardad lihtsalt kadunud või E käes - nii et ma tavaliselt olen sunnitud enam-vähem iga lõngaostuga koos ostma ka vardad või heegelnõela. Ja iga kord ma mõtlen, et revideerin oma varandust ja uurin õige, mis seal toimub, ja kunagi ma selleni ei jõua. Mu eluunistus on, et keegi mulle lõngade-niitide-jne tarvis suure sahtlitega kirstu valmistaks. :) Siis saaks ka ehk kord majja.
Nii et jah - tegelikult on tegu vist laiskuse ja lohakusega. :( Aga jumala eest, sellised kommentaarid on mõeldud minu ja mitte kellegi teise kohta, ausõna. :)

No siis me oleme lihtsalt ühesugused. Mul ka sellist kirstu ei ole, aga unistan. Ja see peaks tõeliselt suur ja süsteemne olema.

Mina ka, mina ka... paraku ;) Tegelikult on mul olemas üks suhtlite ja väikeste kapiosadega kummut ning riiul käsitööasjade jaoks. Vardad on topisdes ja kribu-krabu idee poolest süsteemselt karpides. Aga jah, need poolikud asjad. Ja siis kogunevad nad järgemööda eradli korvikestesse ning kottidesse ja no muidugi ühes vajalike varrastega :P

Ohh, mul tuleb lapsepõlv meelde, kui mul käsitöö tunniks midagi vaja oli ja ma E asjadesse sukeldusin. Otse loomulikult olid tal kõik asjad kilekottides ja otse loomulikult sain ma mõne vardaga torgata. :( Aga jah, mulle tundub, et pean meie pesukummuti ohverdama - vähemalt poole sellest, poolikute tööde jaoks. :)