Kuna tegemist on palju ja juhe kipub kokku jooksma, palusin kirjastusest natuke ajapikendust. Väsimus trügib ligi - tervisehädad. Nüüd võtsingi esimese asjana mõneks päevaks aja maha ning tegelesin pere, iseenda ja käsitööga. Tulemus: kaks linikut ja pooleli on tikitud jõulukaart.
See on tegelikult lausa kummaline, kuidas mind rahustab traditsiooniline laupäev: E tuleb vara hommikul meile, mispeale ma tavaliselt üles tõusen ja meil on kena hubane ema-tütre vestlus kohvitasside taga. Varsti ärkab J, siis veab ka kT ennast voodist välja, järgneb hommikusöök ja niisama tegutsemine - kes mida teeb. Kevadel ja suvel tavaliselt väljas, sügisel ja enamjaolt talvel ilusate ilmadega ka. Aga laisk ja sooja armastav nagu ma olen, eksole, meeldivad mulle kõige rohkem vihmased sügis- ja tuisused talveilmad, sest siis oleme toas, kaminahjus on tuli, J mängib, E kas loeb või mängib J-ga, mina teen näputööd, kT toimetab omi tegemisi, saiataigen kerkib, saun köeb... Mõnus.
Kuigi tuleb tunnistada, et mõnikord vajan ma akude laadimiseks täielikku üksindust ja siis naudin ma seda, kui kT tööasjus kuhugi lõuna poole on liikunud ja nädalavahetuseks maale läheb, J aga on linnas E juures. Mina siis logelen täiel rinnal ja tegelen ainult nende asjadega, millega tahan. Ja vaatan oma filme.
Eks muidugi põen ma samal ajal ka süümekaid, aga noh... Õnneks tuleb seda - nimelt vajadust täieliku üksinduse järele - harva ette. :) Pealegi ütlen siis endale, et kui ma närvis olen, pole minust kellelegi kasu ja teised lähevad ka pingesse. Nii et mõnikord on seda ka vaja.
See on tegelikult lausa kummaline, kuidas mind rahustab traditsiooniline laupäev: E tuleb vara hommikul meile, mispeale ma tavaliselt üles tõusen ja meil on kena hubane ema-tütre vestlus kohvitasside taga. Varsti ärkab J, siis veab ka kT ennast voodist välja, järgneb hommikusöök ja niisama tegutsemine - kes mida teeb. Kevadel ja suvel tavaliselt väljas, sügisel ja enamjaolt talvel ilusate ilmadega ka. Aga laisk ja sooja armastav nagu ma olen, eksole, meeldivad mulle kõige rohkem vihmased sügis- ja tuisused talveilmad, sest siis oleme toas, kaminahjus on tuli, J mängib, E kas loeb või mängib J-ga, mina teen näputööd, kT toimetab omi tegemisi, saiataigen kerkib, saun köeb... Mõnus.
Kuigi tuleb tunnistada, et mõnikord vajan ma akude laadimiseks täielikku üksindust ja siis naudin ma seda, kui kT tööasjus kuhugi lõuna poole on liikunud ja nädalavahetuseks maale läheb, J aga on linnas E juures. Mina siis logelen täiel rinnal ja tegelen ainult nende asjadega, millega tahan. Ja vaatan oma filme.
Eks muidugi põen ma samal ajal ka süümekaid, aga noh... Õnneks tuleb seda - nimelt vajadust täieliku üksinduse järele - harva ette. :) Pealegi ütlen siis endale, et kui ma närvis olen, pole minust kellelegi kasu ja teised lähevad ka pingesse. Nii et mõnikord on seda ka vaja.
| lingi 
