Tänase päeva saak: kolm tokki Novita Seitsemän veljestä-lõnga - tumedam ja heledam vanaroosa ning hallikasvalge. Plaanis nimelt maale kaasa võtta, et seal vana aastat ära saates üksiti sisse õnnistada sünnipäevakingiks saadud raamat. Olen juba ammu mõelnud, et meie voodi vajab korralikku ja ilusat päevatekki. Mõtteid juba liigub mu vanas peas, eks näis, mis välja tuleb.
Mind on juba haaranud teatav reisipalavik. Tavaline nähe minu puhul, mis väljendub vajalike asjade nimekirjade koostamises ja muus säärases. Aga me saame maale! Vaikusse ja rahhu keset lumiseid metsi. Õndsus!
Mind on juba haaranud teatav reisipalavik. Tavaline nähe minu puhul, mis väljendub vajalike asjade nimekirjade koostamises ja muus säärases. Aga me saame maale! Vaikusse ja rahhu keset lumiseid metsi. Õndsus!
| lingi 
ohh, seda on nii naljakas lugeda ja kuulda, kuidas inimesed maale tahavad ja sellest rõõmu tunnevad:)
Mina elan päevast päeva siin metsade ja lumiste põldude keskel... ja kui Võrumaale mehe venna juurde minek on (elab veel rohkem metsas, kui meie), siis ma alati ohin, et seal on ju igav:(
Mehe venna lapsed jälle, ütlevad nii hea saad maale...:D
Ühest kolkast teise saamine pole küll mingi rahuldus....
On ju imelik... linnainimesed rõõmustavad kui saavad MAALE, mina jälle igatsen linna, igatsen näha inimesi..., peale nende veel mõnda, keda ma päevast päeva näen... jalutada suurtes valgustatud kauplustes... eriti ilus on minu meelest õhtune tuledes linn, suure valgustatud reklaamid ja tänavad, selles on midagi, midagi mida ma seletada ei oska...
Posted by
Riinukas |
29/12/05 07:59
Ma ju tegelikult elan ka "maal" - Tallinnast 15 kilomeetrit. Aga linn ronib meile juba mühinal selga, nii et seda eraldatuse tunnet, mis oli viis aastat tagasi, pole siin enam. :( Pealegi olen pooliti maalaps - sündinud ja esimesed aluaastatd elanud hoopis Viljandis ja hilisemad koolivaheajad ning enamus nädalalõppegi aina vanavanemate man veetnud. Ä-de suvekodu aga asub looduslikult hästi kaunis kohas Tartu- ja Põlvamaa piiri peal.
Aga mis linnaellu puutub, siis sellega olen ma Tallinnas elades väga ära harjunud - selle anonüümsusega, mis Viljandi-suguses väikeses linnas puudub. Seal teavad kõik kõike. Ja mulle meeldib kohutavalt hommikune - eriti kevadhommikune - Tallinn. Kunagi harrastasime koos sõbrannaga varahommikusi jalutuskäike tühjas vanalinnas. Siis veel meeldib kohutavalt peale seda, kui olen J lasteaeda viinud (mis vanade olude sunnil asub kesklinnas otse kaubamaja lähedal), Viru keskuses kohvi juues aega parajaks teha. Meeldib see, et nii palju teatreid on. Raamatukaupluseid. Kunstigaleriisid. Isegi kinosid. :)
Aga aeg-ajalt tahaks vaikust ja rahu. Ja siis ma tahangi maale.
Posted by
oravake |
29/12/05 08:28