J-l on täna külmapühad. Otsustasin, et ei vii teda lasteaeda, sest kui ma kassid hommikul välja lasksin, tahtis külm mul nina peast hammustada ja kraadiklaas näitas -18. Ja ega vurrloomad kah, juba veerand tunni pärast keksisid mõlemad aknalaual kadrilli ja nõudsid sisselaskmist. Martal oli isegi nii kiire, et ronis mööda aknaraami üles ja põrnitses sealt mulle etteheitva näoga otsa, kui ma tema arvates piisavalt ruttu akent ei avanud.
Kuigi - poodi peame ikka minema. Ja halekole tõsiasi on see, et lihtsam on sõita Haaberstisse kui minna kolme kilomeetri kaugusele oma Säästukasse. Niru on koju saada, noh. Aga Haabersti Rimis on vähemalt kohvik, kus mõnusalt aega parajaks teha. Ja laste mängunurk.
Kõige vastikum kogu loo juures on see, et mind vaevab jälle vana häda, millest ma lootsin juba lahti saanud olevat. :( Vasak näopool on katsudes kole hell - kolmiknärv teeb tempe. Kunagi, kui ma alles Viljandis õppisin, tabas see mind nii raskel kujul, et ma ei saanud peadki pöörata. Istusin auväärt Ants Salumi loengus ja kudusin laua all pehmet salli, sest minu oma oli liiga kare. Ja siis käisin ringi nagu muumia, silmini sisse mähitud. Loll asi on see, et lõpuks valutab isegi silmamuna ja vaadata on paha.
Viimasel ajal kipub jutt siin bloogis kole tervisehädadekeskseks muutuma. See ei lähe mitte. Teeme teist juttu.
Õnneks on viimaks selgunud, et mul õnnestub kindlalt 4. veebruaril Tartusse sõita. Kuigi J jääb ilmselt linna E juurde. Ei tea veel. Vaatame. Päris põnev on igatahes - see seltsing, ma mõtlen. Kusjuures ma panen iseendki imestama - et ma nii varmalt olen valmis ennast võõrile ilmutama. Ses suhtes kipun ma jah pisut häbelikuks. :P Aga ilmselt on selles valmiduses "süüdi" see, et ma kodus töötan ja enam nii ägedalt ei suhtle kui oma viimases ametlikus töökohas. Seal sai suheldud, vaieldud, lõõbitud ja õiendatud nii palju, et päeva lõpuks ei viitsinud mõnikord isegi enam suud avada mitte. Ja praegu tunnen sellest natukene puudustki.
Manni poolt algatatud kotinduses kavatsen ka täiel rinnal kaasa lüüa. Ainult et enne pean end flikrindusega kurssi viima. Ja kusagilt fotoka hankima. Nutt ja hala, ma ütlen, kui seda asjapulka enesel volilt võtta pole.
J püstitab praegu magamisrekordit.
Lugemiseni.
Kuigi - poodi peame ikka minema. Ja halekole tõsiasi on see, et lihtsam on sõita Haaberstisse kui minna kolme kilomeetri kaugusele oma Säästukasse. Niru on koju saada, noh. Aga Haabersti Rimis on vähemalt kohvik, kus mõnusalt aega parajaks teha. Ja laste mängunurk.
Kõige vastikum kogu loo juures on see, et mind vaevab jälle vana häda, millest ma lootsin juba lahti saanud olevat. :( Vasak näopool on katsudes kole hell - kolmiknärv teeb tempe. Kunagi, kui ma alles Viljandis õppisin, tabas see mind nii raskel kujul, et ma ei saanud peadki pöörata. Istusin auväärt Ants Salumi loengus ja kudusin laua all pehmet salli, sest minu oma oli liiga kare. Ja siis käisin ringi nagu muumia, silmini sisse mähitud. Loll asi on see, et lõpuks valutab isegi silmamuna ja vaadata on paha.
Viimasel ajal kipub jutt siin bloogis kole tervisehädadekeskseks muutuma. See ei lähe mitte. Teeme teist juttu.
Õnneks on viimaks selgunud, et mul õnnestub kindlalt 4. veebruaril Tartusse sõita. Kuigi J jääb ilmselt linna E juurde. Ei tea veel. Vaatame. Päris põnev on igatahes - see seltsing, ma mõtlen. Kusjuures ma panen iseendki imestama - et ma nii varmalt olen valmis ennast võõrile ilmutama. Ses suhtes kipun ma jah pisut häbelikuks. :P Aga ilmselt on selles valmiduses "süüdi" see, et ma kodus töötan ja enam nii ägedalt ei suhtle kui oma viimases ametlikus töökohas. Seal sai suheldud, vaieldud, lõõbitud ja õiendatud nii palju, et päeva lõpuks ei viitsinud mõnikord isegi enam suud avada mitte. Ja praegu tunnen sellest natukene puudustki.
Manni poolt algatatud kotinduses kavatsen ka täiel rinnal kaasa lüüa. Ainult et enne pean end flikrindusega kurssi viima. Ja kusagilt fotoka hankima. Nutt ja hala, ma ütlen, kui seda asjapulka enesel volilt võtta pole.
J püstitab praegu magamisrekordit.
Lugemiseni.
| lingi 
Meil on ka külmapühad ja laps lasteaeda ei läinud. Kui ma hommikul üles tõusin, näitas termomeeter -16 kraadi ja oli tugev tuul, mis Tallinnas tähendab seda, et väljas on vähemalt -20. Aga kõige külmemat ilma lubas ju alles homseks!
Posted by
Aet |
18/1/06 10:07
Oo jaa, ilmselt leelotab Sass mul kodus kuni järgmise nädalani. Jube külm on tõesti.
Posted by
oravake |
18/1/06 10:13