Kätte sain, kätte sain! Uue "Käsitöö" ikka, mille muu. Ja pean tunnistama, et asju, mis tegutsema sunniks, ikka on. Suuremat sorti topikandja ma ei ole (see oleks ka vaatepilt, mida siinpool Jamburgi linna ikke väga harva näha saab :P), sestap kudumise pool jätab mind suhteliselt rahulikuks. Aga lainevahus suvekleit (kuna mul omal tütart ei ole, peab naotütar selle kõik välja kannatama, eksole) ja heegeldet automüts (selleelan ma küll J peal välja, tal niikuinii mütsi vaja) lähevad kunagi kindlasti loosi. Ja lihtsalt ko-hu-ta-valt meeldib mulle arhailise tikandiga suurrätt. Roositikanditest rääkimata - need meeldivad mulle alati ja igal kujul. Jänesed on maru armsad. Ja tegelikult ma valetasin - Elsa oma põnevate mustripindadega õhutab katsetama ka muud peale pahem- ja parempidise koe kombineerimise, palmikute ja värviliste mustrite, millega ma seni piirdunud olen.
Ühesõnaga - õnnestunud asi see "Käsitöö" nr 2.
Ühesõnaga - õnnestunud asi see "Käsitöö" nr 2.
| lingi 
Ma mäletan jah neid kootud mütse. Aga ma kardan, et mis mütsidesse puutub, siis heegeldamisega julgen ma esialgu rohkem rinda pista kui kudumisega. Aga igatahes ette ma selle võtan, sest alati on igavene rist ja viletsus Sandrile asjaliku nokatsi leidmine. Liiatigi on tegemiserõõm asja juures kõvaks boonuseks. :)
Posted by
oravake |
7/4/06 10:55