Kui me täna hommikul marsasse istusime, sattusime naabrinaise kõrvale, kellega J arendas järgmist vestlust:
J: "Tead, mul on kodus turvamees!"
N: "Tõsi, jah?"
J: "Mhmh. Falgi oma, noh."
N: "Mida ta sul valvab seal siis?"
J: "No tead, mul käis varas. Ma ise nägin. Ja siis, kui ma vaatasin, oligi kullakänkar laua pealt kadund!"
Jajah, need lapsepõlve süütud, muretud mängud, jajah.
J: "Tead, mul on kodus turvamees!"
N: "Tõsi, jah?"
J: "Mhmh. Falgi oma, noh."
N: "Mida ta sul valvab seal siis?"
J: "No tead, mul käis varas. Ma ise nägin. Ja siis, kui ma vaatasin, oligi kullakänkar laua pealt kadund!"
Jajah, need lapsepõlve süütud, muretud mängud, jajah.
oh, mõlesin ja mõtlesin, et kust see tsitaat pärit on , et meeletult tuttav.... välja mõtlesin! see mul üks lapsepõlve lemmikutest mille paari aasta eest jälle suure rõõmuga üle lugesin :)
Posted by Krentu | 28/2/06 01:18
Ma ka mõtlesin, et tuttavalt kõlab. :) Aga J tuli selle peale jumala oma peaga, tänu mereröövlilaevale, mille "jõuluvana" talle tõi - seal oli olemas ka kuldmüntidega kirst. Ta jättis alles ka selle plastmassjulla, mille küljes mündid olid. Ma isegi ei mäleta, kes selle kullakänkraks ristis.
Posted by oravake | 28/2/06 07:01
Oi ma olen uimane! Kullakänkar pärineb küll "Pipist", aga teine tsitaat oli ju veel! Varase hommikutunni asi, noh. :D
Posted by oravake | 28/2/06 07:03
Jah, ma mõtlesingi seda muretu lapsepõlve tsitaati :)
Posted by Krentu | 1/3/06 01:51