Kui me täna hommikul marsasse istusime, sattusime naabrinaise kõrvale, kellega J arendas järgmist vestlust:
J: "Tead, mul on kodus turvamees!"
N: "Tõsi, jah?"
J: "Mhmh. Falgi oma, noh."
N: "Mida ta sul valvab seal siis?"
J: "No tead, mul käis varas. Ma ise nägin. Ja siis, kui ma vaatasin, oligi kullakänkar laua pealt kadund!"
Jajah, need lapsepõlve süütud, muretud mängud, jajah.
J: "Tead, mul on kodus turvamees!"
N: "Tõsi, jah?"
J: "Mhmh. Falgi oma, noh."
N: "Mida ta sul valvab seal siis?"
J: "No tead, mul käis varas. Ma ise nägin. Ja siis, kui ma vaatasin, oligi kullakänkar laua pealt kadund!"
Jajah, need lapsepõlve süütud, muretud mängud, jajah.
| lingi 
oh, mõlesin ja mõtlesin, et kust see tsitaat pärit on , et meeletult tuttav.... välja mõtlesin! see mul üks lapsepõlve lemmikutest mille paari aasta eest jälle suure rõõmuga üle lugesin :)
Posted by
Krentu |
28/2/06 01:18
Ma ka mõtlesin, et tuttavalt kõlab. :) Aga J tuli selle peale jumala oma peaga, tänu mereröövlilaevale, mille "jõuluvana" talle tõi - seal oli olemas ka kuldmüntidega kirst. Ta jättis alles ka selle plastmassjulla, mille küljes mündid olid. Ma isegi ei mäleta, kes selle kullakänkraks ristis.
Posted by
oravake |
28/2/06 07:01
Oi ma olen uimane! Kullakänkar pärineb küll "Pipist", aga teine tsitaat oli ju veel! Varase hommikutunni asi, noh. :D
Posted by
oravake |
28/2/06 07:03
Jah, ma mõtlesingi seda muretu lapsepõlve tsitaati :)
Posted by
Krentu |
1/3/06 01:51