Käisin täna järjekordselt J-ga arsti juures - sunte välja võtmas. Rist ja viletsus, ma ütlen! Parempoolne tuli välja, nii et J ainult võpatas pisut, vasakpoolne aga, endal sihuke nägu peas, et on kohe-kohe välja tulemas, oli ometi nii kõvasti kinni, et seda ilma narkoosita kätte ei saa. :( Reede hommikul on niisiis Lastehaiglasse sõit, mis omakorda tähendab linnas E juures ööbimist, sest kodust ei jõua ma ilma üüratut taksoarvet tegemata ilmaski kella kaheksaks hommikul Mustamäele.
Kas need mured ei lõpegi kunagi ära? Vanasõna ütleb jah, et "Väiksed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured". Ma ei taha mõelda ka - sihuke pabistav emme, nagu ma olen - et kui poiss suuremana pisut kauemaks kodust ära peaks jääma, närin mina ilmselt meie lauajalad pooleks. :P
Aga käsitööst ka. Nagu näete, on siin täna kogunisti kaks pilti. :) Kvaliteet jätab muidugi paljuski soovida, aga need on ka telefoniga tehtud ja mul käed värisesid, nii et ehk vabandate, kallis rahvas? Ma lihtsalt ei saanud enam ilma piltideta - mis käsitööbloog see sihuke muidu on. Niikuinii kisub teine viimasel ajal hoopis J tervist kajastavaks asjanduseks kätte ära.
Niisiis ostsin täna kogunisti kaks ajakirja:
Esimeses oli üks imekaunis õunapuuõitega kaunistatud laudlina ja salvrättide komplekt ning huvitavamustriga heegeldatud laudlina, teises aga peale ühe koma teise huvitava asja linastest lappidest kokku õmmeldud kardin. Iga lapi keskel on aplikatsioon, mis omakorda kaunistatud igaüks isemoodi - mõni pärlitega, mõni paeltikandiga, mõni süda aga on lihtsalt nii kaunist roosidega kangast, et peale lapile kinnitamise ei olegi sellega midagi muud ette võetud. Ja minu mõte muidugi hakkas kohe liikuma ja käed sügelema ja... Meile on kööki uusi kardinaid ka vaja. :) Kas sinna just pärltikandiga midagi teha, aga ideepojukese sain sealt küll. Ja üleüldse - kes ütles, et kööki pärltikand ei sobi? Kuigi esmane mõte liikus hoopis Ä-de suvekoju Kambja lähedal (või on ta hoopis Karilatsile lähemal kui Kambjale? Ah, vahet pole.) Sinna sobiksid need nagu rusik silmaauku.
Ohjah, nüüd tahan ma veel maale ka. :) Ilmselt on selles süüdi Lauri Saatpalu, kes praegu plaadimängijal tiirutab ja laulab Lembit Veevo/Helga Tõnsoni imekaunist "Romanssi":
Mälestust sellest suvest
hoia kui aaret sa.
Tähtedest treppi mööda
astun su juurde ma.
Ja kuigi tee on pikk
ning koiduni on aega,
homse päikse
sulle kaasa toon...
Hilisem täiendus: võtsin teise pildi maha, kuna see oli siiski liiga vilets. Vabandan. Kui ma selle kardinaga kord saja aasta pärast ühele poole saan, siis näete pilti ka - selleks ajaks on mul loodetavasti ka digikas olemas. :P
Kas need mured ei lõpegi kunagi ära? Vanasõna ütleb jah, et "Väiksed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured". Ma ei taha mõelda ka - sihuke pabistav emme, nagu ma olen - et kui poiss suuremana pisut kauemaks kodust ära peaks jääma, närin mina ilmselt meie lauajalad pooleks. :P
Aga käsitööst ka. Nagu näete, on siin täna kogunisti kaks pilti. :) Kvaliteet jätab muidugi paljuski soovida, aga need on ka telefoniga tehtud ja mul käed värisesid, nii et ehk vabandate, kallis rahvas? Ma lihtsalt ei saanud enam ilma piltideta - mis käsitööbloog see sihuke muidu on. Niikuinii kisub teine viimasel ajal hoopis J tervist kajastavaks asjanduseks kätte ära.
Niisiis ostsin täna kogunisti kaks ajakirja:
Esimeses oli üks imekaunis õunapuuõitega kaunistatud laudlina ja salvrättide komplekt ning huvitavamustriga heegeldatud laudlina, teises aga peale ühe koma teise huvitava asja linastest lappidest kokku õmmeldud kardin. Iga lapi keskel on aplikatsioon, mis omakorda kaunistatud igaüks isemoodi - mõni pärlitega, mõni paeltikandiga, mõni süda aga on lihtsalt nii kaunist roosidega kangast, et peale lapile kinnitamise ei olegi sellega midagi muud ette võetud. Ja minu mõte muidugi hakkas kohe liikuma ja käed sügelema ja... Meile on kööki uusi kardinaid ka vaja. :) Kas sinna just pärltikandiga midagi teha, aga ideepojukese sain sealt küll. Ja üleüldse - kes ütles, et kööki pärltikand ei sobi? Kuigi esmane mõte liikus hoopis Ä-de suvekoju Kambja lähedal (või on ta hoopis Karilatsile lähemal kui Kambjale? Ah, vahet pole.) Sinna sobiksid need nagu rusik silmaauku.Ohjah, nüüd tahan ma veel maale ka. :) Ilmselt on selles süüdi Lauri Saatpalu, kes praegu plaadimängijal tiirutab ja laulab Lembit Veevo/Helga Tõnsoni imekaunist "Romanssi":
Mälestust sellest suvest
hoia kui aaret sa.
Tähtedest treppi mööda
astun su juurde ma.
Ja kuigi tee on pikk
ning koiduni on aega,
homse päikse
sulle kaasa toon...
Hilisem täiendus: võtsin teise pildi maha, kuna see oli siiski liiga vilets. Vabandan. Kui ma selle kardinaga kord saja aasta pärast ühele poole saan, siis näete pilti ka - selleks ajaks on mul loodetavasti ka digikas olemas. :P
| lingi 
