Ma usun, et paljud, kes käsitööga tegelevad, on mõnikord leidnud end silmitsi mõne murfoloogilise tõsiasjaga.
1) Näiteks on sul n tokki lõnga, millega sa tahaksid midagi peale hakata (teadagi, kes meist ei oleks ehku peale lõnga ostnud, eksju). Sa leiad selle jaoks sobiva idee. Ja siis selgub, et vaja oleks n+1 tokki.
Võimalik on ka, et üks tokk jääb üle. Paras beebipapude jaoks - aga sa ei tunne ühtki beebit.
Või teine variant: kui sa oled mõõtnud, proovilappe kudunud ja arvestanud ja sul on tekkinud kahtlus, et lõngast ei tule välja ning sa seepärast ostad lisatoki, osutub see üleliigseks. Jälle beebipapud, eksole.
2) Kui sa heegeldad, nii et tilk nina otsas ja pead hoolega silmas, et sul vigu sisse ei tuleks, siis avastad sa kindlapeale vea eelmise (vääääga pika) rea alguses ja pead kaks rida üles harutama.
See on minu jaoks täielik müstika. Mitte iial ei teki viga eelmise rea lõpus, nii et harutada oleks vaid umbes kümmekonna sentimeetri jagu. Oo ei.
3) Tikkimise juures on raudpolt, et niit saab otsa just eelviimase ristikese juures, mis sul parasjagu käsil oleva niidiga teha on jäänud.
4) Kui sa poes mõnd sulle huvipakkuvat käsitööajakirja lehitsedes järgmise numbri sisututvustusest enda jaoks midagi ülimeeldivat avastad, siis võid mürki võtta, et järgmine number on nimelt see, mis vahelt ära jääb. Sa võid kõik poed ja kioskid läbi kapata - mida pole, seda pole.
*mõtiskleb oravake, kellel seisab ees õlasalli lõpetamiseks vaja mineva lõnga otsing*
1) Näiteks on sul n tokki lõnga, millega sa tahaksid midagi peale hakata (teadagi, kes meist ei oleks ehku peale lõnga ostnud, eksju). Sa leiad selle jaoks sobiva idee. Ja siis selgub, et vaja oleks n+1 tokki.
Võimalik on ka, et üks tokk jääb üle. Paras beebipapude jaoks - aga sa ei tunne ühtki beebit.
Või teine variant: kui sa oled mõõtnud, proovilappe kudunud ja arvestanud ja sul on tekkinud kahtlus, et lõngast ei tule välja ning sa seepärast ostad lisatoki, osutub see üleliigseks. Jälle beebipapud, eksole.
2) Kui sa heegeldad, nii et tilk nina otsas ja pead hoolega silmas, et sul vigu sisse ei tuleks, siis avastad sa kindlapeale vea eelmise (vääääga pika) rea alguses ja pead kaks rida üles harutama.
See on minu jaoks täielik müstika. Mitte iial ei teki viga eelmise rea lõpus, nii et harutada oleks vaid umbes kümmekonna sentimeetri jagu. Oo ei.
3) Tikkimise juures on raudpolt, et niit saab otsa just eelviimase ristikese juures, mis sul parasjagu käsil oleva niidiga teha on jäänud.
4) Kui sa poes mõnd sulle huvipakkuvat käsitööajakirja lehitsedes järgmise numbri sisututvustusest enda jaoks midagi ülimeeldivat avastad, siis võid mürki võtta, et järgmine number on nimelt see, mis vahelt ära jääb. Sa võid kõik poed ja kioskid läbi kapata - mida pole, seda pole.
*mõtiskleb oravake, kellel seisab ees õlasalli lõpetamiseks vaja mineva lõnga otsing*
| lingi 
Ja nii ongi - veel üks Murphy seadus, kuigi loogiliselt tuletatav: kui lõng, millest puudu jääb, on jupp aega tagasi ostetud, siis suure tõenäosusega ei leia sa seda mitte ühestki poest (kaasa arvatud kaks Prismat ja üks Hüper-Rimi, kuhu sa igaks juhuks sisse kiikasid).
Leidis täna kinnitust.
Posted by
oravake |
18/9/06 17:22