neljapäev, september 28, 2006

Valmis.


Note to self: tihedamad narmad on ilusamad. Selle arvelt jäi küll see rätt väiksem, aga sai kenam.

Edit: Pärast ematehniku pahandamist lisan juurde: lõng Nalle Colori, 150 grammi, heegelnõel 3,5; heegeldatud 48 rida - siis jäi parasjagu nii palju lõnga üle, et sain igasse auku narmad. E õlasallile sai 52 rida ja talle jätkus narmaid üle ühe augu.

Oleneb muidugi, kui pikad narmad teha. Mina kasutasin hädapärast vahendit - võtsin E. Niidu "Pille-Riini" külitsi ette ja kerisin lõnga parajalt pingutades sinna ümber, nii et lõnga andis suurema vaevata lükata. Siis lõikasin ühest otsast lahti ja oligi valmis. Narmaid kulus 95(auku)x4(lõngajuppi)=380(lõngajuppi) , aga see on juba maitseküsimus.

Eksole.

Veelkord edit: narmasteta serva (elik kui asi ruuduna ette kujutada, siis diagonaali) pikkus on 143 cm, narmastega serva (elik ühe külje) pikkus on 97 cm, kokku siis 2x97=194 cm. Nii enam-vähem.

Huh. Nüüd vist sai kõik. :)

Sildid:

kolmapäev, september 27, 2006

Kommentaaridele - kui neid on - vastan. Pilte - kui neid on - riputan üles. Aga muidu on

PAUS.

Sildid:

Mul tekkis korraga küsimus, mille ma püüan siin nii hästi-halvasti, kui suudan, üles tähendada.

Milline käsitöö liik on asjalike inimeste ja milline niisama ajaveetjate ala? Kas soki-kampsuni-kindakuduja on tubli ja teeb tänuväärset tööd (nii see ju ongi), aga linikukeste heegeldaja-tikkija oleks nagu aadlipreilide instituudi kasvandik, kel polegi targemat teha kui akna all unistada?

Minu poolest pidage seda, milleks tahate, totraks solvumiseks või kasvõi minu isiklikuks alaväärsuskompleksiks, aga ma sain kurjaks.

Mul on väga kahju, aga nii see on.

Sildid:

teisipäev, september 26, 2006

Tegelikult peaks endast ka natuke lähemalt kirjutama, nagu Aet ja Heidi juba on teinud.

Niisiis.

Mul on tegelikult kaks joppi - õhem tumesinine ja paksem vanaroosa. Ilmselt eelistan aksessuaaride jaoks vanaroosat joppi. Ankeedis ma küll kirjutasin, et ma roosat värvi ei armasta, aga see kehtib sihukese tite- või ka Barbie-roosa kohta. See ajab mul külmajudinad üle selja. Aga mahe vanaroosa meeldib küll.

Kuna ma olen SUUR, siis kahjuks ei sobi mulle midagi väikest ega kitsast. Ses mõttes ei ole Sul, kulla Salasõber, minuga vedanud. :P

Seda ma ka ei kirjutanud, et akrüül mulle ei istu. :(

Maitse-eelistuse poolest paduromantik
(pikad lehvivad kleidid, kübarad - kuigi ma ise neid ei kanna, mütsigi kannan vaid väga külma ilmaga - roosid, klassikaline muusika...), kuid olude sunnil toekas teksad-seljakott-tädi. Rahvuslikud motiivid on väga meeltmööda. Väikesest ekstravagantsusest ja kergest kunstipärasest kiiksust ei ütle kah ära.

Ah, olgu. Tegelikult on see vabalt valida, kas sinise või vanaroosa jopi juurde.

Ole lahke. :)

Sildid:

Esimesel pildil olev siidpaelakihjake pärineb Asjakeselt, kellega ma tegelikult juba eile hommikul Viru keskuses kokku sain. Esmasteks katsetusteks piisab täiesti. Nüüd ootab see peotäis triikimist ja rullile kerimist (parim selleks on ilmselt fooliumirulli papist südamik - sinna mahub päris mitu paela kõrvuti). Ainult et katsetused ise peavad natuke ootama, sest aega napib.

Napib sellepärast, et eile sain meili selle inimese andmetega, kellele ma päkapikku mängin. :) Sooja kingituse raames ikka. Ideed juba siplevad, aga... Enne on vaja Ä kingitus ära lõpetada ja raamat samuti. Õigemini küll vastupidi - töö ikka ennekõike, eksole.

Alumisel pildil aga on vahepeal omandatud täiendused kollektsiooni(de)le. Lillehaldjad teadagi, aga viimasel ajal on mul tekkinud ka üha süvenev nõrkus Margaret Sherry loomade - eriti kasside - vastu.















Ma parem ei hakka kokku arvestama, kui palju mul aega läheks, et need kõik valmis tikkida.

Resümee: igal juhul on, mida oodata. :)

Sildid:

pühapäev, september 24, 2006

Siin siis E õlasall; pilt sai udune, aga kuna E salli kaasa võttis, ei saa asja enam parandada kahjuks. :(













Natuke lähemalt ka:










Ja siin uue salli algus; see läheb kingituseks:










Lõng, nagu öeldud, on Nalle Colori, heegelnõel 3,5.

Sildid:

laupäev, september 23, 2006

Niisiis sai mu õlarätt valmis. Eile telekast teadlaste ööd jälgides meisterdasin narmad ka külge. Päris kena asjake tuli välja. Kuigi ma tavaliselt igasugu vaimustuslainetega kaasa ei lähe - nimelt sellepärast - tegin ma seda nüüd ometi. Vabanduseks see, et saalomoni sõlm edeneb mis kole ja lõpptulemus on silmale ikka väga ilus vaadata. Lisaks veel see ka, et pealtnäha on tegu kole keerulise võttega, mis omakorda laseb tähtsat nägu teha ja kohmata, et "Eh, polnud siin midagi keerulist." :P :)

Aga mis teadlaste öösse puutub, siis oli see minu meelest mõnus jälgida. Pealegi nägin seal üle pika aja klassivend Arnoldit. Omamoodi naljakas ja kummaline, kuidas mõnel inimesel õnnestub läbi elu kogu aeg ühesuguseks jääda. Ainult halliks oli ta läinud ja kogu poolest soliidsemaks muutunud. :)

Aga see on juba käsitööväline jutt.

Pilti rätikust näete siis, kui ma selle pildi tehtud saan. Muidugi juhul, kui mul see veel alles juhtub olema. Rätt ikka, mitte pilt.

Sildid:

esmaspäev, september 18, 2006

Tänane saak: kaks tokki Nalle Colori't - "mets" (mis tegelikkuses on oluliselt rohelisem kui pildil) ja "vihmane taevas". Milleks muuks kui õlasalliks ikka. Kombineerin seda tolle samblarohelisega. Või teen hoopis uue salli. Eks näis. Sest vajalikku lõnga ma otse loomulikult ei leidnud kusagilt. Ohjah.

Ja sinine on muidugi mulle endale. Sinist värvi ei ole kunagi liiga palju. Eriti indigosinist. Ja türkiissinist. Ja kollast ka, aga see kahjuks ei sobi mulle eriti. Niuks.

Uusi lõngu näppisin ka. Seda ja... See "türkiis" on lihtsalt lolli moodi minu hinge järele värv.

Lisaks järjekordne ajakiri - aga seal olid Lillehaldjad ju!

*topib pea padja alla peitu*

Ma usun, et paljud, kes käsitööga tegelevad, on mõnikord leidnud end silmitsi mõne murfoloogilise tõsiasjaga.

1) Näiteks on sul n tokki lõnga, millega sa tahaksid midagi peale hakata (teadagi, kes meist ei oleks ehku peale lõnga ostnud, eksju). Sa leiad selle jaoks sobiva idee. Ja siis selgub, et vaja oleks n+1 tokki.

Võimalik on ka, et üks tokk jääb üle. Paras beebipapude jaoks - aga sa ei tunne ühtki beebit.

Või teine variant: kui sa oled mõõtnud, proovilappe kudunud ja arvestanud ja sul on tekkinud kahtlus, et lõngast ei tule välja ning sa seepärast ostad lisatoki, osutub see üleliigseks. Jälle beebipapud, eksole.

2) Kui sa heegeldad, nii et tilk nina otsas ja pead hoolega silmas, et sul vigu sisse ei tuleks, siis avastad sa kindlapeale vea eelmise (vääääga pika) rea alguses ja pead kaks rida üles harutama.

See on minu jaoks täielik müstika. Mitte iial ei teki viga eelmise rea lõpus, nii et harutada oleks vaid umbes kümmekonna sentimeetri jagu. Oo ei.

3) Tikkimise juures on raudpolt, et niit saab otsa just eelviimase ristikese juures, mis sul parasjagu käsil oleva niidiga teha on jäänud.

4) Kui sa poes mõnd sulle huvipakkuvat käsitööajakirja lehitsedes järgmise numbri sisututvustusest enda jaoks midagi ülimeeldivat avastad, siis võid mürki võtta, et järgmine number on nimelt see, mis vahelt ära jääb. Sa võid kõik poed ja kioskid läbi kapata - mida pole, seda pole.

*mõtiskleb oravake, kellel seisab ees õlasalli lõpetamiseks vaja mineva lõnga otsing*

pühapäev, september 17, 2006

Niisiis. Kõik, kõik on uus septembrikuus. Mis sest, et pool kuud on juba möödas. Igatahes tekkis mul tahtmine kujundust muuta ja seda ma ka tegin. Eelmine oli ilus küll, aga siiski kuidagi kahvatu ja steriilne. Pealegi meeldib mulle siiski kahe veeruga kujundus rohkem.

Aga mis muusse puutub, siis on E-l varsti lootust endale õlasall saada. Saalomoni sõlm on lisaks ilule veel mugav heegeldada ka - läheb kähku edasi. Aga praegu sai mul lõng otsa ja ma pean minema linna lisa kiikama. Kes käskis võtta harjutamiseks sihukest värvi lõnga, mis E uue jakiga hästi kokku sobib, eksole. Nüüd ei saa enne pidama, kui sall valmis on. Ohjah.

Igatahes on mul jõulukingiideedega nüüd hooletu. :P Aga hullem on see, et E hakkas samas mustris kampsunit ihkama. Lubas mulle lõnga ja mõõdud tuua. Vaatame, kas on teostatav projekt ja mis sellest välja tuleb.

Kui nii edasi läheb, pean kellegi teise oma tööd tegema palkama. Mul endal pole varsti enam aega ju. :P

Ma ütlen küll.

reede, september 15, 2006

Via Aet ja Tiitsa nakatusin minagi saalomoni sõlme palavikku. Niisiis veetsingi pool tunnikest, üürates koos Uno Loobiga "Mis värvi on armastus?" (ise ka ei tea, miks, aga see lugu meeldib mulle jubedalt) ja siit leitud õpetuse järgi pusides. Ja nüüdseks nohkerdan juba kolmnurkse räti kallal.

Pilta põle. Eks peate lihtsalt mu juttu uskuma. :)

Aga ilus jääb küll. J, va esteet, jõudis selle juba iseenesestmõistetavalt enda omaks kuulutada ja avaldas optimistlikku arvamust, et "Äkki on õhtuks juba valmis!" A no looda sa.

neljapäev, september 14, 2006

Apdeit: läänerindel muutusteta.

Pildi kohta niipalju, et aeg-ajalt on kasulik "CrossStitcherit" ja "The World of CrossStitchingut" osta, sest kaasa saab päris mõnusaid asju. Eriti hea meel on mul Margaret Sherry raamatukese üle, sest tema tegelinsikud meeldivad mulle väga, eriti kassid.


Muudest ostudest niipalju, et eile jäi mulle silma üks "Gehäkelte Gardinen", kus oli kifte värvilisi kardinaid. Muidugi ostsin ära. Kussa muidu saad.

Siis veel osalen järjekordses raamatute tellimises ja sooja kingituse projektis. Kumbagi ei jõua ära oodata.

Aga muust ma praegu parem ei räägi, eks?

Lugemiseni.

autorist

  • olen: oravake
  • elan: oma kodus
uudishimulikele
minu muujutubloog
www.flickr.com
This is a Flickr badge showing public photos from oravake. Make your own badge here.

foorumid

    Kullaketrajad

    Kodu Kauniks käsitööfoorum

osalen

kasulikud kohad

    Annie's Attic Harriet
eXTReMe Tracker