esmaspäev, veebruar 27, 2006

Käsitöö poole pealt niipalju, et ilmselt olen ma viimane-hapupiimane, aga küünlakuu kott on valmis. Kahjuks ainult peate mind esialgu niisama uskuma, sest pilditegemise võimalust praegu pole.

Kurrniuks, ma ütlen. :(

kribas oravake umbes kell 14:57 | | meeleavaldusi

kolmapäev, veebruar 22, 2006

Kui me täna hommikul marsasse istusime, sattusime naabrinaise kõrvale, kellega J arendas järgmist vestlust:

J: "Tead, mul on kodus turvamees!"
N: "Tõsi, jah?"
J: "Mhmh. Falgi oma, noh."
N: "Mida ta sul valvab seal siis?"
J: "No tead, mul käis varas. Ma ise nägin. Ja siis, kui ma vaatasin, oligi kullakänkar laua pealt kadund!"

Jajah, need lapsepõlve süütud, muretud mängud, jajah.

kribas oravake umbes kell 13:32 | | meeleavaldusi

teisipäev, veebruar 21, 2006

Tuleb jälle vaimu puudumise üle kurta. No ei tule teist pääle, noh. :( Samas ideid ja asju, mida katsetada tahaks, on palju. Ähh, peaks vist hakkama aknalaual rohelist sibulat kasvatama ja seda sööma - saaks vitamiine. Mitte et ma neid praegu ei sööks - oma aia taliõunu on veel järel ja igasugust toorest kraami saab ka söödud, aga ju siis jääb väheks.

Ohjah. Laiskus on selle haiguse nimi vist hoopis. :P Kombinatsioonis kevadväsimusega. Nutt ja hala, ma ütlen küll.

kribas oravake umbes kell 11:34 | | meeleavaldusi

laupäev, veebruar 18, 2006

Kullaketrajatega on miskine jama. :(

kribas oravake umbes kell 11:26 | | meeleavaldusi

reede, veebruar 17, 2006

Kõik. Finito la mure. Ehk tsiteerides Jaak Sirkeli (Sirkli?) isa: "Ma loodan, et see jama on selleks korraks läbi."

Op oli kiire, J sõidutati juba poole tunni pärast tagasi palatisse. Hiljem toodi sinna ka teine poisike adenoidiopist toibuma. Tema emaga me siis õestusime seal ja vaatasime koos Veerpalu kullasõitu. E-gi oli kaasas (mis seal salata - tema kolmekümne viie aastasest meedikustaažist on ikka abi, kasvõi asjade kiirendamisel ja suhtlemisel osakonnajuhatajaga, kellel on muidu emade traumeerija ning sõimaja kuulsus) ja sai korraga tikkimispisikust nakatatud. :) Vaat siis.

Mul on tõesti hea meel, et J-ga täna kõik hästi läks. Muus osas ma kilkama hakata ei julge, sest ei taha ära sõnuda. Ptüi-ptüi-ptüi!

kribas oravake umbes kell 21:48 | | meeleavaldusi

kolmapäev, veebruar 15, 2006

Njah. Iga kord, kui ma leian enda kirjutatud tekstist kokku kirjutatud sõnad, mis tegelikult mitte kokku ei kuulu, meenub mulle Tootsi kiri vanematele: "... sest et kibeviljamahategemineoli." :P Aga parandama ka ei viitsi hakata enam. Laisk olen.

kribas oravake umbes kell 15:26 | | meeleavaldusi

Käisin täna järjekordselt J-ga arsti juures - sunte välja võtmas. Rist ja viletsus, ma ütlen! Parempoolne tuli välja, nii et J ainult võpatas pisut, vasakpoolne aga, endal sihuke nägu peas, et on kohe-kohe välja tulemas, oli ometi nii kõvasti kinni, et seda ilma narkoosita kätte ei saa. :( Reede hommikul on niisiis Lastehaiglasse sõit, mis omakorda tähendab linnas E juures ööbimist, sest kodust ei jõua ma ilma üüratut taksoarvet tegemata ilmaski kella kaheksaks hommikul Mustamäele.

Kas need mured ei lõpegi kunagi ära? Vanasõna ütleb jah, et "Väiksed lapsed, väiksed mured, suured lapsed, suured mured". Ma ei taha mõelda ka - sihuke pabistav emme, nagu ma olen - et kui poiss suuremana pisut kauemaks kodust ära peaks jääma, närin mina ilmselt meie lauajalad pooleks. :P

Aga käsitööst ka. Nagu näete, on siin täna kogunisti kaks pilti. :) Kvaliteet jätab muidugi paljuski soovida, aga need on ka telefoniga tehtud ja mul käed värisesid, nii et ehk vabandate, kallis rahvas? Ma lihtsalt ei saanud enam ilma piltideta - mis käsitööbloog see sihuke muidu on. Niikuinii kisub teine viimasel ajal hoopis J tervist kajastavaks asjanduseks kätte ära.

Niisiis ostsin täna kogunisti kaks ajakirja:

 Esimeses oli üks imekaunis õunapuuõitega kaunistatud laudlina ja salvrättide komplekt ning huvitavamustriga heegeldatud laudlina, teises aga peale ühe koma teise huvitava asja linastest lappidest kokku õmmeldud kardin. Iga lapi keskel on aplikatsioon, mis omakorda kaunistatud igaüks isemoodi - mõni pärlitega, mõni paeltikandiga, mõni süda aga on lihtsalt nii kaunist roosidega kangast, et peale lapile kinnitamise ei olegi sellega midagi muud ette võetud. Ja minu mõte muidugi hakkas kohe liikuma ja käed sügelema ja... Meile on kööki uusi kardinaid ka vaja. :) Kas sinna just pärltikandiga midagi teha, aga ideepojukese sain sealt küll. Ja üleüldse - kes ütles, et kööki pärltikand ei sobi? Kuigi esmane mõte liikus hoopis Ä-de suvekoju Kambja lähedal (või on ta hoopis Karilatsile lähemal kui Kambjale? Ah, vahet pole.) Sinna sobiksid need nagu rusik silmaauku.

Ohjah, nüüd tahan ma veel maale ka. :) Ilmselt on selles süüdi Lauri Saatpalu, kes praegu plaadimängijal tiirutab ja laulab Lembit Veevo/Helga Tõnsoni imekaunist "Romanssi":

Mälestust sellest suvest
hoia kui aaret sa.
Tähtedest treppi mööda
astun su juurde ma.
Ja kuigi tee on pikk
ning koiduni on aega,
homse päikse
sulle kaasa toon...

Hilisem täiendus: võtsin teise pildi maha, kuna see oli siiski liiga vilets. Vabandan. Kui ma selle kardinaga kord saja aasta pärast ühele poole saan, siis näete pilti ka - selleks ajaks on mul loodetavasti ka digikas olemas. :P

kribas oravake umbes kell 13:37 | | meeleavaldusi

esmaspäev, veebruar 13, 2006

Ma olen läbi aegade selle sarja fänn olnud, seepärast on mul päris kahju, et see lõpeb. Mine tea, kas seitsmendat hooaega meil ka näidatakse? Yle1 igatahes näitab praegu nii kuuendat kui seitsmendat. Minuga on ainult see häda, et ma kipun unustama.

Ja veel: jumal tänatud, aga J-ga Tartusse sõit jääb ära. Ta on ikka veel tõbine ja sellises seisus last ma hea meelega rongiga ei sõidutaks. Aga tänane käik polikliinikusse näitas, et sundid on kohe-kohe ise välja tulemas, nii et narkoosiga neid välja võtta ei ole vaja. Huh! Üks mure kohe vähem. :)

kribas oravake umbes kell 16:25 | | meeleavaldusi

pühapäev, veebruar 12, 2006

Midagi kassisõpradele. :)

kribas oravake umbes kell 22:40 | | meeleavaldusi

laupäev, veebruar 11, 2006

Tänase päeva saak: Anita Gunnarsi "Kindad, mütsid, sokid ja sallid" - Viruvärava Apollost venekeelsete raamatute vahelt leidsin viimase, hinnasiltigi polnud teisel enam küljes, aga muidu oli igati korraliku välimusega - ja Terttu Hassi "Luonnon väreillä värjääminen" Raamatukoist. Silma sai peale "Eesti vööd" ja napilt jäin ilma Elle Vunderi raamatust "Eesti rahvapärane taimornament tikandis" - see oli Raamatukoist just täna ära ostetud. :(

Huvitav, kas eesti keeles peale ühe väikese vihikukese üldse on midagi taimedega värvimisest ilmunud? Mitte ei meenu. Võib-olla vene ajal ehk?

Ah jaa. Kotiprojekt hakkab ka tasapisi edenema - lauad on juba all. :) Nii et varsti on lootust.

kribas oravake umbes kell 16:23 | | meeleavaldusi

neljapäev, veebruar 09, 2006

Minu lillehaldjate kollektsioon muudkui täieneb. Tänasest olen jälle mitme mustri võrra rikkam. :) Eks ole nad ju armsad? Ma olen mõnikord mõelnud, mis see on, miks ma just nende fänniks olen hakanud. Võiksin ju hoopis tikkida nt vanu vedureid või art deco stiilis pildikesi. Ilmselt olen ikka kõvasti lapsemeelne. :)

kribas oravake umbes kell 21:40 | | meeleavaldusi

Oh heldus küll. Täna sai siis koos J-ga tehtud üks pisikene sõit kiirabimasinal.

Ta oli hommik otsa nii imelik ja apaatne, tahtis ainult magada. Kurguvalu ei kurtnud, peavalu ei kurtnud, kõhuvalu ei kurtnud, palavikku tal ei olnud, aga väga imelik oli. Noh ja kui ta juba kolmas kord oksele hakkas, mina aga perearsti kuidagi kätte ei saanud, helistasingi kiirabi välja. Ja nemad sõidutasid meid Mustamäele Lastehaiglasse. Seal oli õnneks tööl tuttav tohter, E endine kolleeg, kes kunagi mindki ravinud. J-t uuriti, pildistati ja mõeldi, mida peale hakata. Viimaks siiski haiglasse ei pandud (kohti ka ei olnud), määrati ravi ja saadeti koju tagasi. Nüüd on ta juba märksa kõbusam ja lõbusam.

Oh issand. Iga kord, kui J-ga mingi probleem on, olen mina pärast otsekui veskikivide vahelt läbi lastud. Ja närvipinge langus teeb mind ka kole uniseks. Nüüd ma siis pean tema mandlitel ja nohul kullipilgu peal hoidma ja kui asi hullemaks läheb, siis ootab ikkagi ees haiglasse minek. Nutt ja hala, ma ütlen küll!

kribas oravake umbes kell 16:02 | | meeleavaldusi

kolmapäev, veebruar 08, 2006

J on meil tänasest punapea. Ei midagi hullu, ta lihtsalt katsetas, kuidas on guassvärvidega juukseid toonida. Pean tunnistama, et värv on peaaegu sama, mis minu kallitel triipudel, ainult natuke intensiivsem. :P Vaat, kuidas tuleb kokkuhoidlikult elada.

Mina olen endiselt uimane kut talvine porikärbes ja võtan hoogu, et katsikukinki edasi kududa. Samas pean aru, kas ühineda Signe üleskutsega või mitte. Igatahes tulevad sealt siis kindad, sest neid on praegu rohkem vaja. Vaatame veel.

kribas oravake umbes kell 15:05 | | meeleavaldusi

teisipäev, veebruar 07, 2006

Soh. Kõik muudavad oma blooge ja kuhu minagi siis saan jääda, eksole. Igatahes sihuke kena ja armsa koduse ninaga asjandus tuli välja. :)

Värviline on tema esialgu sellepärast, et ma katsetan sobivaimat teksti värvi.

Hilisem lisa: ei ole enam värviline, sest ma arvan, et juba leidsin õige värvi. :)

kribas oravake umbes kell 15:33 | | meeleavaldusi

No nii. Jõudsin siis täna nii kaugele, et panin end kirja. Siia. Eks näe, kas õnnestub. Kootud mänguloomad on selle mooduli nimi, mis mind huvitab. Tikitud mänguasjad ka, aga puhtalt ajaliselt lihtsalt ei jõua. Kuigi tahaks. Oi, kuidas tahaks! Hirrrrrrmsasti tahaks! Aga siis läheks ikka väga karmiks see asi - 11. Viljandis, 15. J-ga Tartus, 18. jälle Viljandis. Liiatigi on J jälle haige - üks mandel on suur nagu maakera ja hääl on ära. Pealegi on loota, et tal nüüd Tartus viimaks sundid kõrvust välja võetakse, see omakorda aga tähendab narkoosi ja uimast ja õnnetut last. Siis on vaja, et ma tema juures oleksin, mitte ei muretseks, kuidas ma Viljandisse saan, ega mõtleks muid asju.

Oleks autojuhtimine selge, poleks probleemi. Aga praegu on nagu on.

Pealegi on suntidest vabanemisel oma suur plusspool. Sest kui kõrvad terved, saab J jälle ujuma. Ta on meil ju täielik veehull. Eks see ole näha, kas ta nüüd, peale aastast vaheaega, kohe suurde basseini julgeb tulla. Aga noh, kui ta kolmesena julges ainult käsikutega varustatult selle sügavamas otsas vette hüpata, siis vaevalt, et ta nüüdki midagi kardab.

Kirjutab uhke lapsevanem, eksole. :P

Aga nüüd tahab J ka tähti kirjutama tulla, nii et lugemiseni, kulla rahvas!

kribas oravake umbes kell 10:20 | | meeleavaldusi

pühapäev, veebruar 05, 2006

Knitting Adventurer
You appear to be a Knitting Adventurer. You are through those knitting growing pains and feeling more adventurous. You can follow a standard pattern if it's not too complicated and know where to go to get help. Maybe you've started to experiment with different fibers and you might be eyeing a book with a cool technique you've never tried. Perhaps you prefer to stick to other people's patterns but you are trying to challenge yourself more. Regardless of your preference,
you are continually trying to grow as a knitter, and as well you should since your non-knitting friends are probably dropping some serious hints, these days.

What Kind of Knitter Are You?
brought to you by Quizilla

Nunuh. Vaat siis.

Nagu juuresolevalt pildidlt näha, jõudsin täna viimaks kodumaile. Sain siis minagi, va häbelik ja põdeja, Tartus ära käidud. Isegi imestan. Reeglina ma niisuguseid asju tegelikult väldin, kuigi jutu järgi ehk tundun atsakam. Kompleksid, teadagi. Ja arvuti taga on kõik anonüümne.

Aga üritus oli maru mõnus. :) Jätkus rahvast ja jätkus raamatuid - eriti viimaseid. Kõike ei jõudnudki läbi vaadata, üles ei taibanud midagi märkida. Ja muidugi oli kõige huvitavam kõladel kudumine. Ma sain hamba nii verele, et Ä-de juures istusin ja kõlatasin õhtu otsa. Pärast olid õlad lausa haiged. Isegi äi ja kT hakkasid viimaks asja vastu huvi tundma. :)

Muidugi kaesime kT-ga ka Tartu kaubamajja. Tema hirmsasti tahtis ja vedas mindki kaasa. Ma küll hoiatasin teda ausalt, et kui ma kord seal olen, saab üsna mitu raha sirgeks löödud. No ja naist sõnast, lehma sarvest, eksole. Lõngadest suutsin end seekord küll eemale hoida, kuigi ühele sai silm peale pandud küll. Aga oli ju veel olemas ka Apollo. Saak: "At A do JA. Võsivka serstjanõmi nitkami". Lisaks sain ämmalt Liivia Kivilo raamatu "Lilltikand" ja 1966. aastal ilmunud üllitise "Dekorativnaja võsivka v bõtu", milles on palju juttu pilutikandist. Osa käsitööajakirju ja -raamatuid jäid veel läbi vaatamata; nende kallale lähen järgmine kord. Niikuinii on paari nädala pärast J-ga Kõrvakliinikusse minek.

Aga parim uudis oli muidugi 1938. aastal ilmunud "Eesti rahvarõivad" - varandus, mille olemasolust Ä-de majas mul enne aimugi ei olnud!

Kokkuvõte: igati lõbus, huvitav ja tulukas käik oli see. Teeks teinekordki!

kribas oravake umbes kell 22:18 | | meeleavaldusi

neljapäev, veebruar 02, 2006

Oh heldus seda ilmaelu küll. Esimene tõsisem maik poisterahva emaks olemisest on mul nüüd siis ka käes. Ei nojah, kasulik kogemus seegi. Aga samas olen natuke segaduses ka ja natuke ajab naerma ja natuke on kurb... Ja reageerida ei oska esimese hooga kohe kuidagi. Ega ma olegi kindel, kas üldse ongi vaja reageerida - niikuinii on targem lasta asjal omasoodu kulgeda. Või ei ole?

Millest ma räägin? Oma kalli põnni esimesest südamevalust. Võib-olla ma liialdan ka, aga tundemärgid on kõik olemas. Nimelt tuli neile sel aastal uus kasvataja - kena noor tüdruk, sõbralik ja lõbus. Täpselt nagu teinegi kasvataja neil on ja abikasvataja ka, ainult väga noored nad enam pole. Ja meie J - Nüüd ei kuule tema suust enam muud kui et kasvataja I ees ja kasvataja I taga. Muudkui kallistab ja kiusab teist. Kui mainit kasvataja hommikupoole on, läheb poiss elevile niipea, kui teda näeb, ja silmad löövad särama. Õhtupoolikuti aga ei kuule ma riidessepaneku ajal muud kui et: "Kas sa kuulsid, kasvataja I rääkis, emme, kas sa kuulsid, kasvataja I hääl oli?" Õnneks on J-l kasvatajatega vedanud, sest nad on mõistvad ja suhtuvad asjasse normaalselt. Selles pisikeses lasteaias valitsev mõnus õhkkond ongi põhjuseks, miks ma koju jäädes poissi kohalikku lasteaeda ümber ei tõstnud, vaid igal hommikul teda marsaga Tallinnasse viin.

Oh neid olevaid ja tulevasi südamevalusid küll. Ühest küljest tahaksid oma last nende eest kaitsta, teisest küljest aga ongi elu ju selleks, et õppida ja areneda, ja last ei saa ega tohigi vati sees hoida. Ja nii ei jäägi üle muud kui vaid oma lapse jaoks alati olemas olla, mis rõõmu või murega ta siis parasjagu sinu juurde tuleb.

kribas oravake umbes kell 12:29 | | meeleavaldusi

kolmapäev, veebruar 01, 2006

Näh, Kajakal juba asi ette näidata, aga ma pole saanud veel tegemagi hakata. Kurrnähhidi kurrnähh. Igatahes niipalju ma ütlen, et suurt asja mu kotiprojektist ei tule, pigem selline väiksemapoolne jupstükk. Aga alguseks hea küll, ma arvan.

kT, too lauad pööningult alla!!! Jah, ma tean, et sa siia piilumas käid. :P

Meest kamandan ma selle pärast, et pööningule minek keset talve tähendab esmalt veerandiku tema kaktustekollektsiooni eest ära tõstmist ja seda teeb ainult ja ainult kT ise oma õrnade karvaste kämmaldega. Ja nii ma siin siis istun ja ootan ja kurdan ilmarahvale, et ma ei saa oma mehest jagu. :P No ütle küll.

kribas oravake umbes kell 12:36 | | meeleavaldusi

Noh. Täna jälle kodupäev. J-l on dida kiddi ja seepärast ma teda lasteaeda ei vii. Selles mõttes on selline iseenda peremeheks olemine hea, kuna ei pea kellelegi helistama (lasteaed välja arvatud, aber natürlich), mitte midagi seletama ega lapsehoidjat orgunnima.

J naudib ka olukorda täiel rinnal (noh, jah, peaaegu, eksole), külitab diivanil ja loeb Linnalehte. Õieti küll "loeb", aga aeg-ajalt ta seda tõepoolest teeb ka. Ja kui veerimise ära unustab, siis loeb jumala soravalt - nii suurt kui väikest kirja. Kirjutab ka hea meelega. Praegu on päevakorral kalendrid - nii poest ostetud kui isetehtud. Ja nüüd ta juba küsib, kuidas õige on kirjutada. :) Kuigi, minu vaieldamatute lemmikute hulka kuuluvad hoopis PÕHJA KORIA LIP ja IONLAUT. :)

Käisin vahepeal köögis järjekordset eurolaulu kuulamas. Pean tunnistama, et laul number 2 elik Mikk Targo lugu Sofia Rubina esituses meeldib mulle. Loomulikult suuresti seetõttu, et funky paneb mul alati varba patsuma, lisaks on esitaja mulle igati sümpaatne. Aga seda tüüpi lauluga (või, noh, peaaegu seda tüüpi lauluga) me ju võitsime juba.

Oeh. Lapse kodusolek tähendab ka katkematut küsimiste ja seletamiste jada, enamjaolt stiilis "Ise küsin, ise vastan". Sestap olen sunnitud lõpetama, sest J jutuvada ei lase korralikult mõelda. Nii et lugemiseni!

kribas oravake umbes kell 07:56 | | meeleavaldusi

autorist

  • olen: oravake
  • elan: oma kodus
uudishimulikele
minu muujutubloog

otsi


www.flickr.com
This is a Flickr badge showing public photos from oravake. Make your own badge here.

lemmikud

ladu

foorumid

    Kullaketrajad

    Kodu Kauniks käsitööfoorum

osalen

kasulikud kohad

    Annie's Attic Harriet

huvitav (ja kasulik teada)

hiljuti kribatud

ämblikuvõrguga kaetud

haagi endale lugemiseks
mis värk?
eXTReMe Tracker
Powered by Blogger
& Blogger Templates